Tuntud ärimehi kahtlustatakse palgamõrva lavastamises
20. oktoober 2010, 21:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiprokuuratuuri kahtlustuse kohaselt üritasid ärimees Oleg Ljadov, kuritegelikus ilmas tuntud Imre Arakas ja veel üks mees lavastada Šveitsi kodanikust suurärimehe Toomas Tamme osalusel tema enda palgamõrva tellimises süüdi ärimees X.
Juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp ütles ETV saatele «Pealtnägija», et kriminaalmenetluses uuritakse, kas grupp inimesi on kunstlikult loonud tõendeid, et lavastada ärimees X süüdi ärimees Toomas Tamme tapmise tellimises.
«Kolmele isikule on esitatud kahtlustused, et nad on loonud kunstlikult süütõendeid ja mõned neist on ka teadvalt valeütlusi andnud,» kinnitas Lepp.
Eelmisel nädalal said kahtlustuse kuriteos kütuseärimees ja Aseri sadama juht Ljadov, legendaarne allilmategelane Arakas ja Ida-Virumaalt pärit varem tapmise eest karistatud Enriko. «Pealtnägija» andmetel on riigiprokuratuuril kavas esitada kahtlustus kuriteos ka Tammele, kuid temaga ei ole õnnestunud õiguskaitseorganitel seni ühendust saada.
Vandenõu põhjuseks on kahe Ida-Virumaa suurärimehe Tamme ja X'i 2008. aastal lahvatanud äritüli, kuna esimesele kuulub Kiviõli Keemiatööstus ning teisele üle 330 hektari maad, kus riik lubas keemiatööstusel põlevkivi kaevandada.
Väidetavalt oleks äritüli lahenenud X'i süüdi lavastamisega Tamme palgamõrva tellimises, mis oleks X'i arvatavalt pikaks ajaks vangi viinud.
Kahtlustuse kohaselt tegi Enriko Ljadovi, Arakase ja Tamme mahitusel politseile väljamõeldud ausa ülestunnistuse, et X palkas ta raha eest Tamme tapma.
Mullu sügisel alustas Viru ringkonnaprokuratuur kuriteoavalduse alusel uurimist ja praeguseks menetleb seda riigiprokuratuur ning politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond.
Eelmise aasta lõpus kiskus Tamm kahe eraisiku lahingusse riigi, kui Kiviõli Keemiatööstus pöördus valitsuse poole ultimaatumiga, et kui tal ei õnnestu põlevkivi kaevandamiseks enda valdusesse saada X'le kuuluvaid maid, sulgeb tööstus 2010. aasta lõpus uksed ning Kivõli linna tabab sotsiaalne katastroof.
Tänavu varakevadel tegi valitsuselt korralduse saanud majandusministeerium X'le pakkumise, et riik maksab talle põlevkivimaade eest viis miljonit krooni või sundvõõrandab tema mittenõustumisel maad.
«Meie advokaadibüroo ja Pindi Kinnisvara hinnangul on nende maade hind 780 miljonit krooni,» märkis X.
X ja teised maaomanikud väidavad, et sundvõõrandamise läbisurumisega ja põlevkivimaade loovutamisega Šveitsi kodanikust eraisikule Toomas Tammele teeks Eesti valitsus talle vähemalt kolme miljardi krooni suuruse kingituse.
Juba 2008. aastal andis riigikogu Kiviõli Keemiatööstuse omanikfirmale Tamme Auto kiirkorras ja erandina uue kaevandusloa. Ärihai Tamme palve surusid üllatavas üksmeeles läbi Reformierakond ja Keskerakond hoolimata sellest, et üks on valitsuses ja teine opositsioonis. Roheliste fraktsioon pidas erandi andmist toona «poliitiliseks korruptsiooniks» ja võrdles seda miljardikroonise kingitusega.
Seni vaid telefonis «Pealtnägijaga» rääkinud Tamme esindaja Mikk Lõhmus tuli aga siiski kaamera ette, et veel kord kinnitada – Tamme kahtlustamine mingis lavastuses on totaalne laim.
«Saan rääkida, et 2009. aasta veebruaris liikusid Ida-Virumaal kuuldused selle kohta, et võidakse kavandada Toomas Tamme kui minu kliendi tapmist. Ja septembris 2009 laekus selle kohta konkreetne info, konkreetselt isikult, ning selle alusel Toomas Tamm tegi politseisse avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks,» ütles Lõhmus.
Lõhmus lükkas kategooriliselt ümber väited nagu oleksid Tamm, Ljadov ja Arakas kohtunud ja arutanud palgamõrva lavastamist. «Toomas Tamm ei ole mitte kunagi nende isikutega kokku saanud ega sellist lavastust arutanud. Ja võin teile veel kord kinnitada, et 2009. aasta september, kui tuli fakt välja tapmise organiseerimise kohta, oli Toomas Tamm täielikult hirmunud, kes sõna otseses mõttes kardab oma elu pärast. Ja see on täiesti kindel, et Toomas Tamm ei ole nende isikutega mitte kuidagi kokku leppinud mingis lavastuses,» kinnitas Lõhmus.
«Pealtnägijale» loovutas ootamatult aga tänavu jaanuaris toimunud kohtumise kõnesalvestised Ljadov, kes on üks kahtlustatavatest. Ljadov tunnistas, et lindistas ise oma kõnelused Tamme ja Arakasega, et vältida hiljem enda süüdlaseks jäämist.
Samas ei soovinud Ljadov pooleli olevale uurimisele viidates juhtumi üksikasjadesse ajakirjanikega laskuda.
Ljadovi salalintidelt jääb aga mulje, et juba 300 000 krooni «näitemängule» panustanud Toomas Tamm soovitab lõpuks plaani katki jätta ja raha juurde nõudvat Enrikot ignoreerida.
Linti kuulates tundub, et Tamm on justkui veendunud, et saab X'i maha murda ka valetunnistaja abita, sest lintidel käib vestlus maade sundvõõrandamisest.
Ljadovi salvestisel märgib arvatavalt Toomas Tamm, et seda jama pole talle enam üldse vaja. «Minul on täitsa kama, kas ta (X-toimetus) istub vanglas või käib vabalt ringi ega minu eesmärk ei ole teda kinni panna, minu eesmärk oli, et ma saan oma asjad ta käest kätte ja paistab, et nüüd me saame ilma selleta,» ütles Tamm salvestisel ja viitas maade sundvõõrandamisele.
X'i äripartner Toomas Hurt ütles «Pealtnägijale», et vastaspoole üks strateegia oli see, et X istuks võimalikult kauem vangis, et ta ärid põhja lasta.