Laupäeva õhtul leiti värskelt valminud Viimsi veekeskuse liutoru alt teadvuse kaotanud 42-aastane naisterahvas. Esmaabi saanud naine võitleb tänaseni elu nimel – tema seisund on üliraske.
Liutorud on õigesti kasutades ohutud
17. august 2015, 20:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veekeskuse juhi Andres Tiigi sõnul leiti teadvuseta naine liutoru alt, enne abi saabumist oli ta seal lebanud kuni minut ja 50 sekundit. Kuigi naine sai koha peal esmaabi, siis tema seisund on Põhja-Eesti regionaalhaigla turundus- ja kommunikatsiooniteenistuse juhataja Hede Kerstin Luige sõnul endiselt üliraske.
Kella 18 paiku teatas Põhja ringkonnaprokuratuur, et alustas juhtumi osas kriminaalmenetlust, sest naine viibis vee all oluliselt kauem, kui oli esialgse info põhjal arvatud.
Miks naine nii kaua vees lebas ja keegi teda ei märganud, on endiselt selguseta. Teada on, et naine ei osanud hästi ujuda. Terviseprobleeme tal polnud ja samuti on välistatud, et kannatanu oli liu käigus pea ära löönud, sest hematoomi arstid ei tuvastanud, vahendab ERR naise mehe sõnu.
Politsei teatel on osa Viimsi veekeskuses juhtunud õnnetuse kohta antud ütlustest vasturääkivad ja juhtunu asjaolude väljaselgitamisel kontrollitakse erinevaid versioone.
Iga sekund kulla hinnaga
«Kuidas inimene sellest välja tuleb, oleneb palju sellest, kas tal on näiteks enne kroonilisi haigusi. Üldiselt võime öelda, et kuskil viis minutit on viimane aeg, kui peab esmaabi andma, ent imesid juhtub ja sajaprotsendiliselt me ei saa kunagi öelda,» ütles Tallinna kiirabi vanemarst Riina Räni.
«Inglise kolledžis oli mõnda aega tagasi uppumas üks poiss. Teda elustati üle tunni ja kuna massaaži tegemist alustati kiiresti, siis mingil määral tema enda hingamine säilis. See poiss tuli sellest täiesti korras närvisüsteemiga välja, nii et oskusliku tegutsemise puhul on kõik võimalik,» lisas Räni.
Surmajuhtumeid tuleb ujulates ja veeparkides ette haruharva, ent minestamisi ja väiksemaid traumasid on tihti. «Põhiline probleem veeparkides ja ujulates on libedus. Palju on ka minestamisi – see on eriti probleem vanematel inimestel,» rääkis kiirabiarst. «Mingisuguse äkilise asja eest me ei ole keegi kaitstud, kõiki riske sajaprotsendiliselt ei ole võimalik vältida.»
Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst ja osakonna juhataja Kristiina Põld ütles samuti, et enamasti pöördutakse nende poole, kui on end libisedes kergemalt vigastatud.
Torud õigesti kasutades ohutud
Tallinn Viimsi SPA Hotelli vabaajakeskuse juhi Helen Lingi sõnul oli laupäeval juhtunud õnnetus nende jaoks tõsine šokk, kuid ta mainis, et liutorud on õigesti kasutades ohutud. «Vigastused tekivad siis, kui eiratakse veepargi reegleid,» ütles Link.
Tihti ei arvestata oma võimetega. «Klient peab ise teadvustama oma tervisliku seisundit ja ujumisoskust,» sõnas Link. «Lilla ja must toru on suletud ja varustatud spetsiaalsete heliefektidega. Näiteks epilepsiahaigetele on soovitatav neid torusid mitte kasutada.»
Tallinna kesklinnas asuvas Kalev SPAs esineb väiksemaid traumasid paar-kolm korda aastas ja need on üldjuhul tingitud kasutamisreeglite rikkumisest. «Kalevi veekeskuse kõik atraktsioonid on ettenähtud kasutamise korral täiesti ohutud. Meie liutorud on toodetud Rootsis Hydrosport AB poolt vastavuses Euroopa standardile ja on paigaldatud tootja järelevalve all. Regulaarne hooldus ja järelevalve kindlustavad nende täieliku ohutuse,» selgitas Kalev SPA peainsener Valter Pärn.
Vastutab omanik
Veeparkide atraktsioonide ohutuse eest vastutab ehitise omanik, kes kontrollib liutorude nõuetele vastavust ise või vajadusel kutsub spetsialistid. «Üldpõhimõtted liutorude kontrollimiseks on määratud standardis, kuid kuna iga veekeskuse liutorud on ainulaadsed, siis täpsed toimingud ja nende sageduse määrab liutorude tootja. Meil levinud praktika kohaselt tehakse visuaalset kontrolli iga päev ning põhjalikum kontroll ja hooldus vähemalt kord aastas,» sõnas Tehnilise Järelevalve Ameti(TJA) avalike suhete spetsialist Anu Võlma.
TJA on eelmise aasta lõpust alates läbi viimas laialdasemat järelevalvet Eesti veekeskustes asuvate liutorude ohutuse üle. Igapäevastes kontrollides fikseeritakse enamasti puudused, mis on tekkinud liutorude aktiivse kasutamise tulemusel, nt värvikihi kulumine ja toru liitekohtade ebaühtlaseks muutumine.
«Juhul, kui on tekkinud tehnilist laadi rikkeid (nt foorituled ei tööta), siis üldiselt liutorud suletakse, kuni rikked kõrvaldatakse. TJA pole tuvastanud liutorudel puuduseid, mille tõttu need oleksid kasutajale ohtlikud, kuid oleme andnud keskuste omanikele soovitusi täiendavate ohutusmeetmete kasutusele võtmiseks,» lausus Võlma. «Enamasti juhtuvad liutorudes ja muudel veeatraktsioonidel õnnetused vale kasutamise tõttu. Kõige levinumad vead on keelava fooritule eiramine ja vale sõiduasend.»
Oma tegevuse eest vastutab ka klient. «Asutus vastutab tehnilise sisseseade nõuetele vastavuse ja töökorrasoleku ning ekspluateerimise eest. Klient vastustab oma tegevuse/tegevusetuse eest veekeskust külastades, kusjuures laste puhul vastutab järelevaataja,» ütles OÜ Tervise Paradiis veekeskuse juhataja Ramil Lipp.
Lipuga samal meelel on ka Aura veekeskuse juhataja Kairit Matto: «Eelkõige vastutab iga külastaja enda tervise eest ise ja laste puhul saatjad. Kui on tegu isikuga, kelle puhul on välisel vaatlusel selgelt tuvastatav mingi tervisehäire, siis personal jälgib enam ning vajadusel jagab isikule teenuse tarbimisel soovitusi või sekkub.»