Kaarel Tarand: väikeparteide tegevus on pigem teesklus

Kaarel Tarand.

FOTO: Tairo Lutter

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimees Kaarel Tarand ütles riigikogus esindamata erakondade olukorda kommenteerides, et kui nad ei tule endagagi toime, ei saa neilt oodata ka mingit ühiskondlikku aktiivsust.

Tarand leidis, et mõne väikepartei tegevust peaks nimetama hoopis tegevuse teesklemiseks. Tema sõnul on küsimus selles, et kui parteid ei ole võimelised ennast majanduslikult iseseisvana kehtestama, siis kuidas saab üldse oodata, et nad suudaks realiseerida oma eesmärke ehk taotleda avalikku võimu ja viia selle teostamise kaudu ellu oma ideid.

Tegevust teesklev erakond tuleks ära lõpetada

«Neil on avalikult suured ambitsioonid – ma tahan teha seda, teist ja kolmandat, ma tahan teid juhtida –, aga nende liikmed ei ole võimelised või ei soovi sellesse panustada liikmemaksu ega annetuste kujul, teiseks nad ei ole võimelised veenma väljaspool seisjaid endale annetama ega ennast toetama. Kas see organisatsioon vastab sellisena üldse enda seatud eesmärkidele?» küsis Tarand.

Tema sõnul oleks sellises olukorras õige, kui erakond kutsuks oma liikmed põhikirja järgi kokku, tuvastaks, et ollakse läbi kukkunud, ja läheks laiali. Seda ei suudeta enamasti aga teha. «Meie kõik, järelevalveorganid sealhulgas, veame teda siis nagu surnut sabas kaasa ja kulutame aega tema tabelites pidamisele, kuigi tegelikult teda pole olemas. See küsimus ei ole riigis täiesti otstarbekalt lahendatud,» nentis ta.

Tarandi sõnul peaks sellisele erakonnale kiire lõpu tegema riik, samas kui tegelikult kipuvad taolised menetlused venima. «See küsimus ei ole ühiskonnaelus määrav, aga tõsi, kokkuvõttes loob see vale illusiooni, justkui meil oleks parteisid palju rohkem, kui neid tegelikult on,» ütles ta.

Rääkides erakondade raugemise põhjustest, tõi Tarand näiteks Eestimaa Rohelised, kelle majandusraskused süvenesid järsult pärast 2011. aasta valimisi, kus nad ei pääsenud tagasi parlamenti. Tänavuste valimiste järel kaotasid nad juba igasuguse riigieelarvelise rahastuse.

Rahapuudusega on rohelised tema sõnul põhjendanud ka mulluse majandusaasta aruande esitamata jätmist – nimelt ei jaksavat nad audiitorile maksta. «Mida siis teha? Kuidas erakond jaksab teha poliitilist tegevust, kui tal pole isegi audiitorile maksmiseks raha? See ei ole ju tõsiselt võetav jutt,» märkis Tarand.

Joodiku palgapäeva sündroom

Seejuures hoiatas ta, et majanduslikesse raskustesse sattumise oht ähvardab tegelikult ka riigikokku kuuluvaid ja riigieelarvest toetust saavaid erakondi. «Selline saatus, kus tehakse kampaanias valearvestus, valimistel kukutakse läbi või jäädakse alla taseme, kust loodetakse riiklikku rahastust, võib tabada ka küllalt suurt erakonda,» ütles Tarand.

Kui võrrelda parlamendiparteide majanduslikku olukorda aastavahetusel ja praegu, siis on Tarandi sõnul näha, et erakondade maksevõimes on toimunud hüppeline langus. «Kõik on sattunud kaunis kehva, nii-öelda punasesse tsooni. Kui tegemist oleks ettevõtetega, siis peaks see omanikud juba leili ajama,» lausus ta.

Tema sõnul on parteide võlausaldajateks reeglina lepingulised meediaagentuurid, mis on niivõrd armulised, et ei nõua oma võlgu tähtajaliselt sisse. «Nad annavad armu ja pikendust ja ootavad, kuni riigirahakest nii palju laekub, et selle saab jupikaupa kätte,» rääkis ta.

See tekitab tema sõnul aga jälle küsimuse, millise rahaga harrastatakse aktiivset tulevikutegevust, kui kogu aeg ollakse vanade võlgadega kimpus. Sellist võlguelamist nimetas ta joodiku palgapäeva sündroomiks.

Eelarvetoetust saavad vaid parlamendierakonnad

Tänavu kevadeni said parlamendiparteide kõrval riigieelarvest toetust ka erakonnad, kes valimiskünnist ei ületanud, kuid kogusid vähemalt ühe protsendi häältest. 2011. aasta valimiste järel said riigikogus esindamata erakondadest igal aastal 9587-eurost toetust Eestimaa Rohelised ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kelle toetus oli toonastel valimistel vastavalt 3,8 ja 2,1 protsenti.

Märtsis toimunud riigikogu valimiste järel jõustusid seadusemuudatused, mis nägid senisest suurema toetuse ette neile, kes valimiskünnist ei ületanud, kuid kogusid vähemalt kaks protsenti häältest. Seda toetust ei saa praegu aga ükski partei. Samas poleks riigikogust välja jäänud erakonnad toetust saanud ka vana korra järgi, sest kõigi nende toetus jäi alla ühe protsendi.

Parlamendierakondade rahastamine erakonnaseaduse parandustega ei muutunud ja nemad saavad endiselt toetust valimistel saadud kohtade arvule vastavalt. Kokku on erakondadele sel aastal riigieelarves ette nähtud 5,41 miljonit eurot.

Tagasi üles