Maaeluminister Urmas Kruuse hinnangul pole Eesti võrreldes lõunanaabritega seakatku tõkestamisel ebaefektiivsemalt talitanud ning haigus võis Eestisse jõuda just lätlaste liigse aktiivsuse tõttu metssigade hävitamisel.
Kruuse: seakatku võis Eestisse tuua lätlaste aktiivne metsseajaht
24. august 2015, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui vaadata, et meil on lätlastega võrreldes rohkem sigu hukatud, siis see tuleneb sellest, et meie seakasvatused on suuremad kui Lätis,» ütles Kruuse. «Seal on 80% farmides vähem kui kümme siga, meie seakasvatused on suuremad – see tähendab, et meil hukub ühe katkukolde kohta oluliselt rohkem sigu,» rääkis ta, lisades et Eesti ei ole haiguse leviku tõkestamisel lätlastest midagi kehvemini teinud.
Kruuse sõnul on praegu kasutusel olevad meetmed mitmete ekspertide arvates õiged ja õiglased ning samuti tuleb metssigade hävitamisesse suhtuda teatava ettevaatlikkusega. «Mis puudutab küttimist, siis eks siin ole erinevaid seisukohti, ühed arvavad, et pidanuks kohe sellega alustama, teised leiavad, et tänu lätlaste kiirustamisele jõudis haigus ka kiiremini Eestisse,» selgitas maaeluminister, viidates sellele, et jaht metssigadele paneb loomad jooksma, mistõttu võib haigus kiiremini edasi kanduda.
Ministri sõnul kiitsid kolm Balti riiki ja Poola seakatku leviku algstaadiumis heaks tauditõrje kava, mida aktsepteeriti ka Euroopa tasemel. «Kokkulepe sisaldas ka seda, kuidas metssigadega toimetada,» viitas Kruuse leppele, millest Eesti on oma tegevuses lähtunud. «Eelmisel aastal lepiti kokku, et ajujahti esimeses etapis ei rakendata, seda just sellepärast, et katk ei leviks,» märkis ta.
Lisaks rõhutas minister, et bioohutusmeetmeid karmistati esimest korda mais ning suvel tehti seda veel täiendavalt. «Bioohutusnõuete täitmine on hädavajalik ka peale nende karmistamist, riskid tuleb minimiseerida,» lõpetas ta.