Eestlased näitasid immuunrakkude vananemist

Arko Olesk
, teadusajakirjanik, TLÜ/Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Geenivaramu vanemteadur Lili Milani (vasakul), Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna teadur Liina Tserel.
Geenivaramu vanemteadur Lili Milani (vasakul), Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna teadur Liina Tserel. Foto: Kalev Saar

Vananedes kahaneb inimeste võime nakkustele vastu seista, sest meie immuunrakke pärsivad elu jooksul kuhjunud muutused, näitasid Tartu teadlased värskes uurimistöös. Uus teadmine lubab välja töötada kiireid ja täpseid teste meie immuunsüsteemi tervise hindamiseks.

«On ammu teada, et vanemad inimesed on infektsioonidele vastuvõtlikumad, ka vaktsiinid töötavad vanadel inimesel halvemini,» räägib Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson. Tema sõnul võib mitmeid haigusi seostada nõrgenenud immuunsüsteemiga: «Vanusega kaasuvad mitmed haigused, kus immuunreaktsioon tekib omaenda kudede vastu. Sagedasti on mõeldud ka, et kasvajad on immuunsüsteemi poolt kontrollitavad.»

Nüüd õnnestus Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas tegutseval Petersoni töörühmal koostöös kolleegidega Eesti Geenivaramust ja bioinformaatikutega arvutiteaduse instituudis, näidata sellise nõrgenenud immuunsüsteemi võimalikke põhjuseid. Nad leidsid noorte ja vanade eestlaste immuunrakke võrreldes, et vanematel on väiksema aktiivsusega just need geenid, mille ülesanne on kaitsta keha haigusetekitajate eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles