Milline kindlustus valida võõrsile õppima minnes

, Seesami reisikindlustuse tootejuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlustust valides tasub pakkumised korralikult läbi lugeda.
Kindlustust valides tasub pakkumised korralikult läbi lugeda. Foto: SCANPIX

Üha tavapärasem on, et noored suunduvad pärast keskkooli õppima välisriiki. Samuti töötab palju eestlasi Soomes ja mujal riikides. Seesami reisikindlustuse tootejuht Jonatan Jõks selgitab, milline kindlustus sobib pikemaks ajaks välismaale suunduvale inimesele kõige paremini.

On oluline vahet teha, kas inimene läheb välisriiki reisile, tööle või elama. Kui inimene suundub välisriiki ajutiselt,  siis võib ta abi saada tavalisest reisikindlustusest. Tavapärase reisikindlustuse mõistes võib ühekordne reis, mis nii algab kui lõppeb Eestis, kesta kuni 90 päeva järjest.  Välismaal pikemalt viibijad saavad valida ka aastase reisikindlustuse, mis tuleb vormistada enne piiri taha minekut.

Kui ollakse kauem kui aasta, on seda reisikindlustust võimalik pikendada. Kui on teada, et reisikindlustuse poliisi lõppedes ollakse  veel välismaal, siis tuleks sellest oma kindlustusseltsile teada anda vähemalt kuu aega enne poliisi lõppemist, et oleks võimalik poliisi pikendada.“

 Kui inimene on siiski otsustanud teadmata ajaks välisriiki edasi elama jääda ja Eestisse tagasi pöördumine ei ole lähiaastatel plaanis, siis tasuks juba uurida kindlustuspakkumisi asukohariigis. Kindlustust välisriigist osta on üldjuhul kallim. Peab arvestama ka sellega, et kahjude menetlemine toimub sellisel juhul riigis, kust sai kindlustus ostetud ja mõningatel juhtudel ei piisa hüvitise saamiseks elektroonilisest kirjavahetusest, nagu Eestis. Piiriüleseid kindlustuse pakkujaid võiks kaaluda aga siis, kui kodumaised kindlustused ei rahulda reisija vajadusi kindlustuskaitse osas, näiteks kui tegeletakse selliste ohtlike tööde või hobidega, mida Eesti seltsid ei kata.

Välisriiki tööle minnes peaks kindlustust täpsemalt informeerima oma töö sisust, kuna mõningate ametite puhul reisikindlustus ei kehti või peaks olema juurde ostetud lisakaitse. Kõrgema riskiga ametitele nagu näiteks lennukipiloot, meremees või turvatöötaja, reisikindlustus ei kehti. Ehitaja või kaugsõidujuht peaksid näiteks juurde ostma lisakaitse.

Reisikindlustuse valimisel on oluline jälgida, et võimalikult suur summa oleks eelkõige meditsiiniabikindlustuse all. Pikema viibimise korral peaks  olema vähemalt 100 000-eurose kattega meditsiiniabikindlustust. Loomulikult on kasulik võtta ka reisitõrke- ja pagasikindlustus.

Lisaks kindlustusele võiks Euroopa Liidu riikides reisijatel olla olemas ka EL ravikindlustuskaart, kuid ainult sellest võib jääda väheks. Oluline on teada, et EL ravikindlustuskaardiga saab abi vaid riigihaiglates ning kaart ei kata mitmeid omavastutuskulusid nagu näiteks visiiditasu, voodipäevatasu, kiirabitransport ega riikidevahelisi transpordikulusid. Kui on olemas ka reisikindlustus, saab tasusid kaardi ja kindlustuse vahel kombineerida, et inimene ei peaks oma taskust raha kulutama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles