Vähemalt kava vaadates tundub, et esimene Täiskuu luulefestival on üks viimase aja võimsamaid rahvusvahelisi luuleüritusi Eestis. Mis Haimre rahvamajja saabuvat luulesõpra ees ootab?
Üsna ebatavaline luule- ja lauluõhtu. Nimetasime seda isegi etenduseks, kuna sellist tihedat kooslust luuletajaid ja lauljaid pole siinkandis varem üles astumas nähtud.
Luuletajate kõrvale on kutsutud ka rahvalaulikuid, et saaksime tajuda selle kaudu oma muinasluule väge ja võimu. Regilaulu olemasolu kaudu ulatub eesti luule algus ju päris iidsetesse aegadesse.
Kutsutud on ka neid tuntud lauljaid, kes teevad tihti ise oma lauludele sõnu, kuid keda me pole harjunud luuletajateks pidama.
Räägi palun festivali teemast.
Teemaks on rahvuslik ja kultuuriline identiteet ning kultuuridevaheline dialoog. Need on teemad, milles luule suudab omanäolisel viisil kaasa rääkida, arusaamist ja aimdusi tekitada sellest, mis on olnud, mis on käes ja mis on tulemas. Neile küsimustele proovime Haimre rahvamaja nelja ja poolesaja aasta vanuste müüride vahel vastust leida.
On külaline klassikalises mõttes etenduse vaataja või kaasatakse ka loomisse?
Ütleksin, et mitte klassikalises mõttes vaataja. Aga tahaks midagi ikka üllatuseks ka jätta ja mitte kõike ette ära rääkida.
Kohal on palju nimekaid välisautoreid – Sujata Bhatt, Ban’ya Natsuishi, Viggo Madsen jt –, oli neid raske Raplamaale meelitada?
Mõne puhul küll kahtlesin, et kas ikka tasub kutsuda. Nad on ju nii suured nimed ja vaevalt saavad tulla. Aga peaaegu kõik, keda kutsusime, on ka tulemas. Täiskuu luulefestival – see sisendab ju kohe iseenesestmõistetavat luba olla loov, julge ja kas või natuke kuutõbine.