Möödunud aastal said õpetajad lõpuks suuremat palka kui keskmine Eesti elanik, aga haridusminister Jürgen Ligi tahab õpetajate palku veelgi tõsta. Vähemalt 120 protsendini võrreldes keskmise brutopalgaga.
Minister Ligi plaanid uueks kooliaastaks: õpetajatele suurem palk, õpipoisid tööle ja nutiseadmed kooli
28. august 2015, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pingutame selle nimel, et õpetajate palk tõuseks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast,» ütles Ligi täna haridus-ja teadusministeeriumi koolialguse pressikonverentsil. See on üks teemadest, millega ta sel õppeaastal tegeleda kavatseb.
Ligi sõnul on paljud õpetajad praegu osakoormusega tööl, sest õpilaste arv väheneb. Esimesse klassi astujate arv kasvab, aga ilmselt mitte kauaks. Kõikidele õpetajatele ei ole seetõttu piisavalt tööd anda. «Omavalitsused hoiavad palgal pigem rohkem inimesi, mis on inimlikult mõistetav, et piskut jagatakse rohkemate vahel,» ütles Ligi, kelle sõnul võiks koolidesse tuua pigem noori ja täiskoormusega.
Õpetajate palku võiks tema sõnul tõsta õpilastega hõredalt sisustatud haridusvõrgu koomale tõmbamisega. See ei saa ministrile kerge olema. Kuigi erakonnad on lubanud õpetajate palka tõsta, siis eelarve seda praegu ei kajasta. Ligi: «Loodame, et «meest sõnast» ja see prioriteet ikkagi kaetakse ka lisarahaga, sest sisemised ressursid ei vabane nii kiiresti.»
Ligi: Õpetajal on õigus jõulisemalt - mitte füüsilises mõttes - ohjeldada õpilasi, kes teisi ohustavad. Neil on õigus kõrvalisi isikuid koolist ära saata ja õigus keelatud esemetega tegeleda.
Ligi tõi täna peale õpetajate palga välja ka teisi valdkondi, millega ta sel õppeaastal oma tööpäevi täitma kavatseb hakata:
Et õpetajad tunneks end koolis turvalisemalt
Ligi hinnangul ei räägita piisavalt õpetajate ebakindlusest kooliseinte vahel. «Õpetajate väärikus on löögi all, nad ei tea oma õigusi, neid õigusi pole kuskil fikseeritud. Õpetajate sõnul õigusi sisuliselt polegi,» rääkis Ligi, kelle sõnul on õpetajad ebakindlust pidanud palga kõrval üheks määravaks aspektiks, miks õpetajaametil pole prestiiži ja mis seab ohtu turvalisuse ja kalli õpperahu.
«Korrakaitseseadus reguleerib paljut, aga kool ei kuulu selle seaduse järgi avalikku ruumi ja avalikus ruumis keelatud asjad ja tegevused oleks justkui koolis lubatud,» ütles Ligi, kelle sõnul ei peaks sõna «kord» koolis häbenema, seda korda peaks Ligi hinnangul defineerima.
«Teame piisavalt intsidente, kus õpetaja teatud olukorras ei tea, mida teha ja paraku üldine hoiak on selline, et õpetaja ei saagi midagi teha,» selgitas ta.
«Õpetajal on õigus jõulisemalt - mitte füüsilises mõttes - ohjeldada õpilasi, kes teisi ohustavad. Neil on õigus kõrvalisi isikuid koolist ära saata ja õigus keelatud esemetega tegeleda.»
Digiseadmest võiks saada õpetaja sõber mitte vaenlane
«Digivaldkond on suund, mis tormiliselt areneb ja kus valdkonnas tahaksime murrangut näha ka hariduses. Rõhuval osal õpilastest on oma nutiseadmed olemas, mis tähendab, et see ressurss on õpilastel nii või teisiti pidevalt näpus,» rääkis Ligi, kelle sõnul on nüüd eesmärgiks siduda digiseadmed haridusega.
«Teeme juurde kvaliteetse digiõppevara, et õpilane saaks alternatiivina õppevara kätte ka oma nutiseadmest, mida ta nii armastab,» ütles minister, kelle hinnangul ei sea digiseadmed ohtu õpetaja ametit, sest õppimine on paljuski suhtlus.
Ligi: Kogu õpe võiks olla läbitav digitaalselt.
«Digiseadet tuleb võtta kui täiendavat kanalit. Aastaks 2020. tahame jõuda selleni, et soovi korral saab kogu õppe viia läbi e-lahenduste. Õpetaja ei kao kuhugi ja loodetavasti suudame ka paberraamatu väärtust hoida, kuigi kahjuks on see õpilaste silmis langenud,» rääkis Ligi, kelle sõnul seisneb probleem pigem selles, et õpetajate digipädevus pole kuigi hea.
«Õpetajate pädevusi tuleb arendada. Eelkõige on see põlvkondlik probleem. Õpetajad on paberraamatute alal kindlasti spetsialistid, aga nad peavad edasi andma ka teistsugust, digitaalset kirjaoskust, mille edasiandmiseks tuleb pingutada ja seda teavad nad ka ise.»
«Samuti on probleem see, et paljud vanemad pole harjunud seadmeid lastele kooli kaasa andma, sest see on vara. Õnneks on seadmed odavamaks läinud, nende kättesaadavus on paranenud. Seadmed on olemas ligi 90 protsendil õpilastest,» lisas Ligi
«Ühiskonnas olemasoleva ressursi kasutamine hariduse huvides on lihtsalt üks suur võimalus. Me ei kohusta minema e-õppele üle, vaid loome alternatiivse võimaluse, milles on palju mugavust ja võimalusi. Loodame, et siin asi teise äärmusesse ei lange. Senised õppemeetodid ja digilahendused peaksid teineteist toetama.»
Kool ja tööandja peaks kokku saama
«Kutsekoolid saaksid pakkuda valikaineid gümnaasiumiõpilastele, mis võiks neid huvitada ja osutuda tulevikus praktiliseks,» tegi Ligi ettepaneku.
Sama süsteem toimib Ligi sõnul ka teistpidi ehk üldhariduse taset kutsekoolides saab toetada gümnaasium, kuid vabanema peaks eelarvamustest, et kutsekooli ja üldhariduskoolide side oleks kuidagi häiriv.
Ligi: Aastaks 2020 loodame luua 8000 õpipoisi kohta.
«Samuti on vaja teha tööd, et siduda õpe tihedamalt tööturuga. Kogemust nii õpilasele kui tööandjale, mis seda võimaldab, nimetame õpipoisiõppeks ja oleme sellesse palju investeerinud. Õpilase tööks ette valmistamine on hariduse kõige pragmaatilisem väljund ja seda saab riiklikult paremaks teha.»
Eestis on õpipoisiõpet rakendada keerulisem kui suurtes riikides, kus on rohkem suuri ettevõtteid, aga peame ikkagi pingutama, sest õpipoisina õpitakse tööd paremini. Aastaks 2020 loodame luua 8000 õpipoisi kohta,» ütles Ligi.
