Ajakirjanikud: kas kõik aumärgid tuleks vastu võtta?

Päästeameti peadirektor Kalev Timberg

FOTO: Peeter Langovits

Tänases Raadio 2 saates «Olukorrast riigis» arutleti, kas eestlased peaksid vastu võtma Venemaa või mõne muu kahtlase mainega riigi poolt antud autasusid.

Saatejuhid peatusid teemal, et Venemaa president Dmitri Medvedev autasustas Eesti päästeameti  peadirektorit  Kalev Timbergi abi osutamise eest suviste tulekahjude kustutamisel Sõpruse ordeniga ning varem on tunnustuse osaliseks saanud ka Jüri Jaanson ja Eri Klas.

«Mis selle asja moraalne külg võiks olla? Me kõik teame, millega Venemaa on oma režiimi tingimustes tegelenud ja kas sellise seltskonna käest auraha vastuvõtmine on ühemõtteline samm. Kas see pigem pole selle režiimi õnnistamine ja tunnustamine ning laiemas mõttes selle kõige heakskiitmine,» mõtiskles Anvar Samost. «Mina vist ei võtaks vastu.»

Kalle Muuli oli aga veendunud, et ordeni vastu võtmises pole midagi väära, sest vaadelda tuleb, et mille eest orden saadi.

«See on veider suhtumine. Kui sa oled teeneid osutanud, siis aumärgi asemel jäta teened osutamata,» sõnas ta. «Nendel teenetel pole midagi pistmist tolle riigi režiimiga. Kui sa lähed Hiinasse maavärina ohvreid päästma ja Hiina tänab sind orderiga, siis see ei tähenda, et sa oled kuidagi tunnustanud selle riigi diktatuurirežiimi.»

Muuli tõstis esile, et koos Timbergiga said ordeni ka mitme teise riigi päästetöötajad ja ta ei tea, et keegi oleks ordenist keeldunud.

Lisaks on Muuli sõnul Eestis kümneid ja võib-olla isegi sadu inimesi, kes kannavad Brežnevi-režiimi või Stalinilt või Hilterilt saadud aumärke.

«Kusjuures  mõnda Hitleri aumärkidega inimesi peetakse vaat et rahvuskangelasteks,» nentis ta.

Samost väitis aga, et mõned inimesed on siiski aumärkidest keeldunud ja see on isiklike moraaliväärtuste küsimus.

Tagasi üles