Vireeni nõukogu liige: vastutuse peaks võtma ka VTA

Oluliselt täiendatud kell 18.20!

Endine Valga lihatööstuse tegevjuht ja tänaseks ka endine Vireeni nõukogu liige Elmut Paavel rääkis, et Vireeni nõukogu oli seisukohal, et seapõletit ei ole Eestisse vaja, sest seda on mõistlik saata vaid 500–600 loomaga seakasvatustesse.

«Suurema sigala juurde pole sellel põletil üldse asja, aga veterinaar- ja toiduamet (VTA) otsustas ära ja põleti tuli kohale. Meie arust oli see otseselt riigi raha raiskamine,» tunnistas Paavel.

«Nagu ise näete, siis põleti soetamine sellises tootmisvõimsuses on küsitav,» nentis ka endine nõukogu liige Einar Jakobi, kes on ka ise seakasvataja.

Meie ei saanud vastuseid, kuidas välistatakse nakkuse edasi kandmine ja levitamine.

«Eelmisel sügisel oli arutlusel konteinerite ostmine metssigade tarbeks – plaan oli, et jagatakse mööda Eestimaad laiali konteinerid, kuhu kogutakse nakatunud sead ja siis hakatakse neid kokku vedama. Nõukogu oli seisukohal, et konteinereid ei saa osta enne, kui pole kogu liikumisahel nii läbi mõeldud, et poleks täiendavat nakkusohtu. Meie ei saanud vastuseid, kuidas välistatakse nakkuse edasi kandmine ja levitamine,» rääkis Jakobi. Nii ei pidanud nõukogu konteinerite ostmist heaks ideeks.

«Deso võib olla väga hästi tehtud, aga inimfaktor on ikkagi mängus. Võib tekkida vigu ja nõukogu otsustas, et ei tohiks niimoodi konteinereid osta,» kinnitas ka Paavel.

«Nädal aega hiljem osteti ikkagi konteinerid ära ja asi korras. Nõukogu seisukoht on alati, et kui on võimalik katkusigu kohapeal matta, siis tuleb neid kohapeal matta ja võimalikult vähe mööda Eestimaad sõidutada. Sõidutamine on katku levitamise risk,» lisas Jakobi, kes nentis, et on asju, mis on nõukogu oma seisukohtadena välja öeldud, kuid neid pole aktsepteeritud.

Valitsus eraldas seapõleti ostmiseks reservfondist 227 500 eurot. 

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel kinnitas, et VTA polnud seapõleti ostja, kuid metsseakonteinerite soetamine oli tõesti VTA ettepanek.

«Sügisest hakkasid jahimehed algul vabatahtlikult sigu matma, meie saime neile maksma hakata 1. veebruarist. Kunagi ei tea ju ette, milline on talv. Kui oleks nii külm olnud, et matta ei oleks saanud, siis nägime ette konteinerite võimaluse,» ütles Pärtel, kelle sõnul on konteinerid lekkekindlad ja käivad lukku. Nendega seoses polevat ühtegi kaebust. 

«Vaatasime, kuidas lätlased on valmistunud ja lätlased ostsid kaks põletit, mis olid aktiivselt kasutusel, aga ministeerium on ikkagi teinud kõik otsused selle pealt, mis on veterinaarametkonna ettepanek,» kommenteeris endine põllumajandusminister Ivari Padar.

Samas on ligi 88 protsenti Läti farmidest sellised, kus kasvab alla kümne sea. Seega ongi põleti Lätis vajalik vahend väikefarmide tõttu.

Terav kriitika VTA suunas

«Kuna oli teada, et Euroopa Liit kompenseerib 75 protsendi ulatuses, siis me selle otsuse tegime ära. Selliste eriotstarbeliste otsustega on juba nii – kaitseväele me soetame ka eriotstarbelisi masinaid, ega me ei pea eeldama, et need kohe reaalsesse kasutusse lähevad,» ütles Padar, kes on seisukohal, et erivarustus peab olema olemas. 

Elmut Paaveli meelest pole just VTA piisavaid ennetusmeetmeid kasutusele võtnud, sest eeskirjad ja reeglid paneb kriisis paika ikkagi VTA.

Näiteks kurtsid seakasvatajad, et Vireeni auto on külastanud haiget sigalat ja sõitnud pärast tervesse sigalasse. «Ma arvan, et niipea kui katk Eestisse jõudis, oleks pidanud keelama Vireeni autoga sigalasse sõita,» ütles Paavel, kes rõhutas taas, et desinfitseerimise puhul on mängus inimfaktor, aga eksimine on inimlik.

Paaveli hinnangul oleks VTA pidanud andma Vireenile algusest peale korralduse, et auto jääb näiteks 500 meetri kaugusele sigalast ja korjused tuuakse sigalast välja.

«Ütlesin ka ise Persidskile (Vireeni juht Rait Persidski – toim), et tee igaks juhuks deso õhtul, kui korjused maha laaditakse, ja hommikul enne väljasõitu. Ta ütles, et oi, et VTA arvas, et seda ei ole vaja,» lisas Paavel.

Ago Pärtel kinnitas, et tänaseks on kokkulepe, et Vireeni autod farmidesse ei sõida. Tõsisemate kollete puhul on võetud välja ka sõidugraafikud. Pärteli sõnul ei ole Vireeni autodel katkuga seost. 

«Vireeni valdkond on selline, mis sõltub paljuski VTA korraldustest ja reeglitest,» rõhutas ka Jakobi ja lisas, et vaja on teha tihedat koostööd.

Viimane arusaamatus sellest, kas seapõleti Tartumaal töötas või ei, on tema hinnangul näide sellest, et koostöö Vireeni ja VTA vahel pole olnud nii hea, kui peaks.

Paavel lisas, et kui ta kuulis, et Tartumaale 1200 seaga Rämsi farmi saadetakse seapõleti, kuid osa sigu tuleb ka Vireeni toimetada, saatis ta nii teistele nõukogu liikmetele kui ka Vireeni juhile kirja.

«Ütlesin, et kahte asja ei saa teha – põletada ja sead ära viia, et see ei ole normaalne, vaid ajuvaba.»

Persidski sõnul nõudis põletamist aga just maaeluminister Urmas Kruuse, kes ise väidab, et ministeerium lihtsalt tegi märkuse, et seapõletit ei ole seni kasutatud.

Kui Persidski väidab tänaseni, et 23 tonni sigu põletati kohapeal seapõletis, siis näiteks farmi juht kinnitas, et seapõleti läks katki ja kõik sead viidi Vireeni.

Milline on apoliitilise nõukogu roll?

Vireeni nõukogule on praeguseks jäänud mulje, et valearve esitamisest teadis ka VTA juht Ago Pärtel, kes on omakorda surve all – avalikkus teab, et on soetatud kallis põleti, mida pole aga tööle pandud. 

Ago Pärtel tuletas meelde, et just VTA keeldus seapõleti kasutamise arvet maksmast, mis poleks loogiline, kui VTA ise selle arve taga oleks. 

Kui Paavel ütleb otse välja, et Pärteli tööga ei saa rahul olla, siis Jakobi väljendab rahulolematust üldiselt VTA töö suhtes.

«Me võime olla rahulolematud, aga struktuur peab selgeks tegema, mis on valesti tehtud ja millest tuleb õppust võtta.»

Laiem teema on Jakobi sõnul üldse nõukogu roll – kas riigiettevõtte nõukogu peaks korraldama ettevõtte tööd või teenima poliitilisi huve.

«Kui nõukogu pannakse palgale, siis nõukogu peaks koosnema vastava ala spetsialistidest. Kui nõukogus on puhtalt poliitikud, siis tulevad otsused, mis on kasulikud teatud parteidele. Praegune nõukogu Vireenis oli väga apoliitiline ja tulemus on käes,» nentis Jakobi.

Möödunud nädalal kutsus maaeluminister Urmas Kruuse tagasi kõik ASi Vireen nõukogu praegused liikmed, kuna nõukogu otsustas, et jätab praeguse Vireeni juhataja Rait Persidski novembrini ametisse, sest kriisiajal on ettevõttel juhti vaja. Ministeeriumi audit oli aga tuvastanud, et Persidski valetas, kui väitis, et Tartumaal hävitati seapõletis 23 tonni sigu. Kõik sead veeti hoopiski Vireeni tehasesse Väike-Maarjasse.

Sel nädalal kohtub minister Kruuse ka VTA peadirektori Ago Pärteliga, et küsida tema käest täiendavaid selgitusi.