Õiguskantsler: nõukogudes osalemise kord vajab muutmist

Ülle Madise

FOTO: Mihkel Maripuu

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on praegune olukord, kus riigi osalusega äriühingute nõukogudesse kuuluvad riigikogu liikmed on sisuliselt ministri kontrolli all või vähemalt ministri tegevuse kontrollimisel piiratud, võimude lahususe seisukohalt küsitav.

Madise kinnitas, et probleem riigikogu liikmete kuulumisest riigi osalusega äriühingute nõukogudesse on tal jätkuvalt töös. «Praegu saab öelda seda, et olukord, kus riigikogu liige on nõukogu liikmena sisuliselt ministri kontrolli all või vähemalt ministri tegevuse kontrollimisel piiratud, on võimude lahususe seisukohalt küsitav,» ütles ta õiguskantsleri kantselei pressiesindaja vahendusel Postimehele.

Madise sõnul võib mõnedes nõukogudes osalemine olla küll põhjendatud, kuid sel juhul tuleb see korraldada põhiseaduspärasel moel, kindlustades riigikogu liikme sõltumatuse täitevvõimust ja lahendades üheselt juhtimisvastutuse küsimuse.

Aastaid juhtis äriühingute nõukogudesse kuulumise põhiseadusvastasusele tähelepanu endine õiguskantsler ja praegune vandeadvokaat Allar Jõks, kes tegi 2008. aastal parlamendile ka ettepaneku lisada riigikogu liikme staatuse seadusesse säte, mis nõukogudesse kuulumise keelaks.

Jõks oli toona seisukohal, et kuna saadikud saavad nõukogus volitused täitevvõimu esindajalt, kannavad ministri ees vastutust, täidavad ministri antud ülesandeid ning saavad selle eest ministri määratud tasu, vastab nende nõukokku kuulumine muus riigiametis olemise tunnustele. See on tema sõnul aga ametite ühitamatuse, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega vastuolus.

Riigikogu otsustas 2008. aasta jaanuari lõpus ettepanekut üksmeelselt toetada ning põhiseaduskomisjon sai ülesande töötada välja staatuse seadust muutev eelnõu.

Sama aasta veebruaris algataski põhiseaduskomisjon Reformierakonna ja Keskerakonna häältega eelnõu, mis aga ei oleks nõukogudesse kuulumist keelanud. Eelnõu järgi võinuks riigikogu liikmed nõukogudes jätkata, kui seda on avalike huvide esindamiseks vaja. Samas poleks nõukogu liikmeid nimetama ja vabastama hakanud mitte enam minister, vaid parlamendi majanduskomisjon ministri ettepanekul. Eelnõu läbis küll esimese lugemise, kuid sealt edasi teisele ega kolmandale lugemisele ei jõudnud.

2009. aasta veebruaris algatas Keskerakond uue eelnõu, mis oleks riigikogu liikmete kuulumise äriühingute nõukogudesse keelanud, kuid sedagi muudatust tabas sama saatus. Mõlemad eelnõud langesid 2011. aasta alguses toonase parlamendikoosseisu volituste lõppemisega riigikogu menetlusest välja.

Enne seda avaldas selleaegne õiguskantsler Indrek Teder korduvalt seisukohta, et tema hinnangul ei takista põhiseadus riigikogu liikmetel äriühingute nõukogudesse kuuluda.

Nõukogudesse kuulumine oli arutlusel ka eelmises, 2011. aasta kevadel valitud parlamendikoosseisus. 2013. aasta jaanuaris asus põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste seisukohale, et riigikogu liikmete osalemine riigi äriühingute nõukogudes ei ole põhiseadusega vastuolus.

«Tuleb arvestada, et riik osaleb oma esindajate kaudu väga eriilmelistes ühingutes ja sihtasutustes ning riigikogu liikmete täielik eemaldamine oleks vastuolus avalikkuse ja seadusandja koostöö põhimõttega. Asjas parema selguse saamiseks vajab ilmselt täpsustamist riigiameti mõiste,» ütles ta pärast komisjoni toonast arutelu.

Kokkuvõttes jõudsid põhiseaduskomisjoni liikmed riigikogu pressiteenistuse teatel «põhimõttelisele arusaamisele», et riigi osalusega äriühingute nõukogudesse saadikute nimetamine peab toimuma võimude lahususest tulenevalt riigikogu majanduskomisjoni ning muude ühingute ja sihtasutuste nõukogude puhul vastava valdkonnaga tegeleva komisjoni kaudu. Komisjonidele peaksid riigikogu liikmetest nõukogu liikmed oma tegevusest ka aru andma, leidis põhiseaduskomisjon.

Toona plaanis komisjon arutelu jätkata ning soovis võimalike ettepanekutega välja tulla juba sama aasta esimesel poolel. Seda aga ei juhtunud.

Küll esitasid sel ajal viimaseid kuid opositsioonis olnud sotsiaaldemokraadid 2014. aasta veebruaris riigikogu menetlusse eelnõu, mis oleks riigikogu liikmete kuulumise riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse nõukogudesse keelanud, nõukogu liikmete nimetamine oleks eelnõu järgi vajanud aga vastava parlamendikomisjoni heakskiitu.

Sotside eelnõu läbis sama aasta aprillis, kui sotsiaaldemokraadid olid astunud juba Reformierakonnaga koalitsiooni, esimese lugemise, kuid kaugemale taas kord ei jõudnud ning langes tänavu kevadel koosseisu volituste lõppemisel riigikogu menetlusest välja. Samuti jäi täitmata kahe erakonna koalitsioonileppesse jõudnud lubadus kehtestada, et riigikogu liikmeid võib riigile kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste nõukogudesse nimetada riigikogu komisjoni nõusolekul.

Tänavu kevadel sõlmitud Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonileping näeb ette riigiettevõtete omanikupoliitika väljatöötamist, kuid ütleb nõukogude liikmete nimetamise kohta vaid, et selle käigus jälgitakse sõltumatuse ja professionaalsuse kriteeriumi täitmist.

Leppest tulenevat plaani, millega koondatakse riigiettevõtete juhtimine valdusettevõttesse, soovib Reformierakonda kuuluv majandus- ja taristuminister Kristen Michal valitsusele tutvustada sel neljapäeval.

Tagasi üles