Ugala tegutseb uues kodus ning ringreisidel

Kultuuritoimetus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Adeele Sepp lavastuses «Making of «Kapsapea»», mis esietendub Ugalas 19. septembril 2015. aastal.
Adeele Sepp lavastuses «Making of «Kapsapea»», mis esietendub Ugalas 19. septembril 2015. aastal. Foto: Ugala

Ugala tegutseb alanud hooajal tavapärase Vaksali tänava telliskivimaja asemel Pargi tänaval, kus endisesse puidutehasehoonesse on ehitatud uus ja kaasaegne teatrisaal.

Ugala rahvas on ristinud uue teatrisaali UBBks ehk Ugala black boxiks. Tinglikult võib nimetada seda tänase seisuga kõige uuemaks teatrisaaliks Eestis. Saal mahutab 250 inimest ja publik saab teatrisse tulles istet võtta Vaksali tänavast tuttavatel pehmetel ja mugavatel toolidel.

Lisaks kodusaalile mängib Ugala järgmine aasta Viljandis Sakala keskuses, Viljandi Gümnaasiumi auditooriumis, Grand Hotel Viljandi konverentsisaalis ning Lennukitehases. Samuti tasub teatrit otsida tavapärasest tihedamini andmas etendusi teistes Eesti linnades. Juba septembris annab teater külalisetendusi Tallinnas, Tartus, Pärnus, Türil, Haljalas, Viimsis ja Moostes.

Teatri kommunikatsioonijuht Mari Nurk tunnistab, et ugalased on enda jaoks järgmise hooaja läbivaks märksõnaks valinud «Vaatenurga küsimus», sest miks mitte kolida teatritegevus endisesse tehasehoonesse? Miks mitte kolida teatriga äärelinna, kuhu tegelikult on vaid 5 minutit autosõitu kesklinnast? Miks ei võiks vaid üheks aastaks püstitatav teatrisaal olla niisama hea ja mugav teatrikodu Ugala rahvale ja meie külalistele? Eriti kui kõik sõltub ainult sellest, kuidas asjadele vaadata ning millised väljakutsed vastu võtta ja kuidas lahendada. 

Ugala teatri kollektiivis suuri muutusi sel hooajal ei toimu, Meelis Rämmeld ühines uuest hooajast Endla teatriga, uusi näitlejaid truppi pole lisandunud.

Ugala teatri hooaja avab Ott Aardami kirjutatud ja lavastatud «Making of «Kapsapea»», mis räägib loo harrastusteatritrupist, kes võtab ette ja hakkab üheskoos lavastama Oskar Lutsu legendaarset komöödiat «Kapsapea».

19. septembril esietenduva lavastuse kunstnik on Kristjan Suits, kostüümid loob Pille Küngas ning muusikaline kujundaja on Tõnis Leemets. Osades Aarne Soro, Tarvo Vridolin, Adeele Sepp, Margus Vaher, Triinu Meriste, Luule Komissarov ja Vilma Luik.

Oktoobris esietendub kaks uuslavastust. Taago Tubini ja David Mameti «Oleanna» on kooslus, mis tõotab intellektuaalselt tulist teatriõhtut kaasaegse haridussüsteemi teemal. Lavastuse fookuses on võimusuhted, mis sunnivad ümber hindama ja mõtestama nüüdisaegse haridussüsteemi olemust, õpilase-õpetaja kontakti tundlikku loomust ning inimestevahelise suhtluse võimalikkust. Kunstnik on Liisa Soolepp. Osades Janek Vadi ja Klaudia Tiitsmaa, kelle Ugala publik valis eelmise hooaja parimaks naisnäitlejaks. Esietendus 3. oktoobril Viljandi Gümnaasiumi auditooriumis ning teistes auditooriumites üle Eesti.

Marika Palm, Adeele Sepp ja Rait Õunapuu on kolm Ugala teatri noort näitlejat. Mart Rauba ehk MC Lord ehk Öökülm on Eesti räpiskeene üks andekamaid sõnameistreid. Kaarel Kuusk on Tallinn Music Weekilt tuule tiibadesse saanud hullumeelne eksperimenteerija, kes on tegev muusikakoosluses Kali Briis. Lavastuse kunstnik on Kristjan Suits ja kostüümikunstnik Neoon Must. Need on noored ja andekad kunstnikud, kelle toob Ugalasse kokku taanlase Heinrich Christenseni kirjutatud näidend «Moraal».

Marika Palmi lavastajakäe all valmib sügiseks üks pöörane muusikaline noortelavastus, mis kompab sündsuse piire. Milline on siis ikkagi see «päris teismeline» ja kas üldse midagi sellist eksisteerib? Teismeline olla pole ju inimõigus ning ammugi mitte meditsiiniline diagnoos noorele aastates 14-18. Küll aga on noore inimese hulljulgus ning teisiti tegemise tung piisavalt inspireeriv, et sellest teha lavastus ning miks mitte ka sellest laulda. Hoiatus: see pole sul mingi Lutsu «Kevade». Lavastus ei sobi alla 14-aastastele vaatajatele. Esietendus Viljandi Lennukitehases 20. oktoobril.

14. novembril saab punkti üks teatrisaaga, kui lavale jõuab Urmas Lennuki näitemängutriloogia kolmas osa «Ema oli õunapuu». Esimese osa «Rongid siin enam ei …» lavastas Andres Noormets 2002. aastal Ugalas ning teine osa «Päeva lõpus» esietendus 2008. aastal Rakvere teatris.

Triloogia viimase osa lavastab Vallo Kirs ning vendade Jakobi ja Peteri osades näeb Gert Raudsepa (Teater NO99) ning Tanel Ingit. Urmas Lennuk, kelle jaoks tähistab «Ema oli õunapuu» piduliku 50. draamateksti valmimist, iseloomustab näidendit nii: «Mõte on ju lihtne – märgata seda, mis meil on, mitte nutta taga, millest oleme ilma jäänud... Mitte kunagi pole niimoodi, et kõik kaob. Midagi jääb alati alles. Ja selle nimel tuleb elada.»

Jõulukuul võtavad Ugala teatri näitlejad Kadri Lepp ja Martin Mill ette ja lavastavad Timo Parvela lasteloo «Kiigelaud». See on soe ja südamlik lugu väikese karupoja seiklustest ja otsingutest, sõprusest ja üksildusest. Küllap leidub selles loos äratundmishetki ja tuttavaid tundeid, sest igas lapses on ju kuskil peidus üks väike ja üksildane karu. Muusika loob lavastusele Mari Jürjens. Osades Tanel Ting, Triinu Meriste, Kristian Põldma ja Janek Vadi. Lavastus «Väike Pii ja kiigelaud» sobib vaatamiseks ka kõige pisematele teatrisõpradele. Esietendus Sakala Keskuses 7. detsembril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles