Koolitus keerab kogemused ahju kütmisest pea peale

Korstnapühkijale pole mõtet udujuttu rääkida. Üks pilk koldesse ja juba teab ta kõike inimese kütmisharjumustest, kinnitas pottsepp Pepe Sussen. Foto: Risto Mets

Ahju kütmisel pole midagi keerulist: kolle puid täis ja tuli alla. Kuid mida mõelda sellest, kui keegi soovitab teha tule hoopis halgude peale?

Just sellise soovituse andis Karlova seltsi korraldatud ahjukütmiskoolitusel pottsepp ja korstnapühkija Pepe Sussen. Ta tegi tule Anna Edasi kohviku hiljuti taastatud pottahju. Pressitud süütebriketiga, et tekiks võimalikult vähe tahma ja tuhka. Ning pool sületäit halge võttiski nahinal tuld.

«Põleb puugaas, mis kerkib ülespoole,» selgitas mees ise.

Jäme halg pooleks

Kütmist ei alustanud Sussen aga sugugi puude ahju ladumisest. Esmalt surus ta halgudest jämedaimale peene aparaadi, mis mõõtis ära puidu niiskussisalduse.

Ekraanile ilmus arv 15, mis on küttepuule sobilik niiskuseprotsent. Üle 20-protsendise niiskussisaldusega puitkütust aga ahjus põletada ei maksaks, sest nii tahmub küttekeha sisemus ning ahi ei lähegi soojaks. Väga kuuma leegiga põlevad kuivad mööblitööstuse jäägid pole samuti ahjule head.

Puiduniiskuse mõõtjat saab osta pea igast ehituspoest ning see maksab 400 krooni ringis. «See on kasulik seade ka puid ostes, et tuua müüja hinnaunistused maa peale tagasi.»

Ent kuidas saada puud kuivaks? Pärast raiumist kuivata neid 18 kuud. Haaba isegi kaks aastat. Jämedamad halud löö kirvega pooleks.

Küttematerjali peenestamine tasub end hiljem kuhjaga ära. «Teadlased on välja arvutanud, et kõige väärtuslikuma halu ümbermõõt on 14 sentimeetrit,» kinnitas Koit Koppel, kes oli teine koolitusel õpetussõnu jaganud korstnapühkija.

Ühtlane põlemine

Mida tõhusam ja täielikum on põlemine, seda rohkem saab kütja sooja. Jämedaid ja niiskeid halujurakaid küttes väheneb puuriit jõudsalt, kuid ahi on kütmise järel vaid õrnalt leige.

Suure külmaga ei maksaks anda järele kiusatusele toppida ahi pilgeni täis. Vastu kolde võlvi ja nurkadesse laotud halud ei põle, kütmine venib ning ahi jahtub.

Sussen soovitab täita tuhast puhastatud kolde puudega kõigest kolmandiku ulatuses. Parem veel, kui puud saaks laduda ahju üksteise peale risti. Peamine, et kõik halud süttiksid korraga ning põleksid ka korraga lõpuni.

Kütte soetamisel tasuks jälgida kolde pikkust. Kümmekond sentimeetrit lühem puu soojendab ahju tõenäoliselt sama palju, rahas tähendab see aga kokkuhoidu.

Ahi pole prügikast

Korstnapühkija teab kodudes nähtust, et eestlane kulutab tavaliselt puude süütamiseks ära terve hunniku ajalehepaberit.

«Kui ma võtan ahju või pliidi lõõridest välja 30–40 liitrit paberi põletamisest tekkinud lendtuhka, siis ei saanudki see müür soojaks minna,» rääkis Sussen. Tuhk ja tahm on väga head soojusisolaatorid.
Korstnapühkija kogenud nina veab õhtul suitsust umbset aguliõhku. Siin põletab keegi kilekotte, seal põlevad kaltsud, taamal on keegi ahju alla ajanud vanad kummikud.

Spetsialist näeb kohe, mida on ahjus põletatud. Tihti väidavad inimesed, et nad ei põleta küttekoldes iial prahti. Samal ajal leiab musta kuue kandja ahjust pooleldi põlenud piimapaki või mähkme. «Keda me siis õigupoolest petame?» on Koppel nõutu.

Prahipõletamise teemal astus korstnapühkijate kõrval vestlusesse Tartu Ülikooli tervishoiuinstituudi lektor Hans Orru. Ilmselt mõtleb kütja, et on prahti põletades ohu eest kaitstud, kuna tervisele ülimalt ohtlikud aromaatsed ühendid tõusevad korstna kaudu õue ning tuul puhub need minema. Tegelikult langevad needsamad ühendid tema enda igapäevasele teekonnale.

Veelgi enam, sünteetika põlemisel tekkivad nanomõõtmetes osakesed tungivad juba põlemise ajal läbi sooja müüri tuppa ning vereringe kannab nad kiiresti kehas laiali.

Pepe Sussen soovitab: küta ahju õigesti!
• Enne ahju ajamist võiksid puud kuivada 18 kuud.
• Halgude niiskusprotsent peaks jääma alla 20.
• Küta ühesuuruste halgudega, vajadusel löö mõni suurem kirvega pooleks.
• Ära topi kollet pilgeni täis.
• Prahi põletamine ahjus maksab kätte.

• Aruka kütmise koolitusi korraldab Karlova Selts veel 26. oktoobril, 9. ja 23. novembril ning 1. detsembril. Ohutusnõudeid jagavad ka päästeameti esindaja ja arst.