Seadus lubab vintis sõbrale napsi ostmise eest aresti määrata

Alkohol.

FOTO: SCANPIX

Selle aasta algusest kehtiv paragrahv alkoholiseaduses võimaldab joobeseisundile viitavate tunnustega isikule alkoholi ostmise eest karistada rahatrahvi või isegi arestiga.

«Alkohoolse joogi ostmise eest alaealisele või joobeseisundile viitavate tunnustega isikule - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga,» seisab alkoholiseaduse paragrahvis, mis selle aasta 1. jaanuarist uuendatud.

«Sõbrale või oma kaasale teise joogi väljategemise eest võib saada karistuseks aresti! Ime ka, et suur osa eestimaalastest karistusregistris on. Hea õigusloome «musternäidis»,» muigas vandeadvokaat Carri Ginter.

«Meeleheitlikud katsed kõik elu olukorrad seadusesõelaga kinni püüda viivad selleni, kus järjest rohkem tavalisi inimesi jäävad seadusega lõksu,» sõnas ta. «See on klassikaline politseiriigi näide, kusjuures politseid pole siin milleski süüdistada.»

Ka vandeadvokaat Hannes Olli leiab, et seaduslooja pole suutnud loovalt mõelda ning on kirja pannud sätte, mis võib viia absurdsete tõlgendusteni. Ta tõi näite, et kui ta õemehega saunapuid tehes joob ära õlle ja nad seejärel kaine sõbra uute saunaõllede järele saadavad, paneb sõber juba toime väärteo. «Joobetunnus on ka alkoholilõhn suus, selleks ei pea tuikuma,» lausus ta.

«Näen selles võimalust heade inimeste karistamiseks, et nad allutada võimuorganite tahtele. Ma ei näe sellise sätte vajalikkuses ühtegi objektiivset põhjust,» oli ta nõutu. Ka seletuskirjast ei leidnud ta paraku mingit põhjendust. «Kui siin on mõeldud avalikku korda rikkuvaid ja kaasinimesi ohustavaid isikud, siis need on tavaliselt sellised, kes kellelegi välja ei tee, vaid kulutavad raha oma joogile,» arvas Olli.

Tema sõnul on arusaadav sätte see osa, mis keelab alaealisele alkoholi osta. 

Ta meenutas Postimehe hiljutist artiklit, mis kirjeldas, kuidas kaks kogenud politseinikut kaotasid närvi ja leidsid põhjuse, mille eest inimesele trahvi määrata. «See tundub samuti selline «tagavara-pärast» paragrahv, millega kuidagi ikka saab tavainimesi ametnike suvale allutada,» rääkis Olli. «Isegi kui see ei olnud selle sätte eesmärk, on see tulemus.»

«See on näide, millist õigusloomel olla ei või. Iga inimene peab suutma hinnata, kas tema tegu on väär või ei ole,» ütles vandeadvokaat. Lisaprobleemina tõi ta esile õigusloome kiiruse: «Ei olegi võimalik vältida väärtegude toimepanemist, kuna seadused muutuvad nii kiiresti.»

«Kummaline, et nii palju inimesi on seda sätet enne seadustamist lugenud ega ole selle absurdsust märganud. Ometi on see nii inimlik säte ega poleks tohtinud läbi minna.»

Riigikogu liige Igor Gräzin (Reformierakond), kes ise seadusmuudatuse poolt hääletas, ütleb täna, et see oli viga: «Ma kahetsen sügavalt. Kuid ma arvan, et siis kui ma selle poolt hääletasin, ei taibanud, kuhu suunas Eesti liigub.» 

Nüüd kritiseerib ta seda sätet isegi: «Me ajame kaks asja segi. Üks: me tahame, et inimesed vähem jooksid. Teiselt poolt tahame jätta muljet, nagu me võitleksime joomisega. See on tegelikkuse asendamine näilisusega. Kui reaalselt vaatate müüjaid, kes teenivad 300-500 eurot kuus ja panete neile kõrgetasemelised psühhiaatri kohustused, siis see pole ju loogiline,» lausus Gräzin.

«Alaealisele või joobeseisundile viitavate tunnustega isikule alkoholi ostmise keelamise eesmärk on tagada inimeste turvalisust ja ära hoida traagilisi juhtumeid, kus joobes inimene võib ise sattuda õnnetusse või seada kellegi teise inimese elu ohtu,» põhjendas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Aleksandra Solntseva.

«See paragrahv ei ole siiski alkoholiseaduse mõttes uus. Praegune alkoholiseadus on hakanud kehtima aastast 2002 ning selles on olnud ka sees paragrahv 45 lõige 1, mille kohaselt on keelatud müüa alkohoolset jooki joobnud olekus isikule,» märkis ta. Kuna aga joobe tuvastamise protseduur on õiguslikult reguleeritud ning seda protseduuri läbiviivate isikute ring on piiratud, siis muudetigi sätet seetõttu, et müüja nende hulka ei kuulu.  

«Joobetunnused on määratletud vastavas sotsiaalministri määruses ja neid võib tuvastada välise vaatlusega, lähtudes isiku välimusest, aeglustunud reaktsioonist, häirunud kõnest, aja, isiku ja koha tajumise häirest, koordinatsiooni-, mälu-  ja käitumishäiretest ning ka alkoholilõhnast väljahingatavas õhus,» selgitas ta.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Riina Solman osutas samuti, et säte on seaduses olnud juba aastaid, kuid siis sõnastuses «joobnud olekus isik» ning karistuseks on olnud vaid trahvi võimalus. «Arest lisati aasta alguses paragrahvile seetõttu, et näha ette karmim karistus alaealisele alkoholi ostmise eest. Nii kohtuväline menetleja kui kohus arvestavad karistust mõistes kindlasti juhtumi asjaoludega ning saavad eristada ka seda, kas alkoholi osteti alaealisele või joobetunnustega isikule, samuti, millistel asjaoludel see kõik toimus. Pole põhjust arvata, et politsei seda sätet kuritarvitaks,» sõnas Solman.

«Praktikas näitab statistika, et seda kohaldatakse vaid alaealistele alkoholi ostmisel. Seega ei saa rääkida mingist politsei kiusamisest täisealiste alkoholitarvitajate suhtes ei enne seadusemuudatust ega ka hiljem,» sõnas Solman.

Tagasi üles