Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi merebioloogia osakonna töörühm avastas Läänemere keskosast unikaalseid süvamere pinnavorme, mis meenutavad korallriffe.
Eesti teadlased avastasid Läänemerest seninägematuid pinnavorme
11. september 2015, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koralle Läänemeres loomulikult pole, tegu on raua- ja mangaanisoolade ladestumisest moodustunud rifitaoliste aladega, mis laiuvad sadadel ruutmeetritel.
«Selliste moodustiste olemasolu pole varem teaduslikus kirjanduses kunagi kirjeldatud,» märkis töörühma juht, TÜ Eesti mereinstituudi juhtivteadur Georg Martin. «See näeb natuke korallrahu moodi välja. Üldiselt pruunikat tooni, kuid natuke on värvi ka.»
Raua- ja mangaanisoolad on merepõhja 60-80 meetri sügavusse ladestunud hapnikupuuduse tõttu. Kuna üldiselt on Läänemere põhi sügavamas osas mudane ja pehme, oli teadlaste üllatus sellisest sügavusest sellist kõva põhja leides suur.
Kas need alad on ka kellegi elupaigaks ja kas need peaks looduskaitse alla võtma, teadlased alles uurivad.
Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi merebioloogia osakonna töörühm tegi selle avastuse, kui nad tegid ulatuslikku merepõhja elupaikade ja loodusväärtuste inventuuri Eesti majandusvööndis, territoriaalmeres ja sisemeres NEMA-nimelise projekti välitööde käigus.
Kahe välihooaja (2014-2015) jooksul koguti andmeid merepõhja iseloomu ja elustiku kohta nii Läänemere keskosast, Väinameres kui Liivi lahe kirdeosas. Alasid, kus merepõhja uuriti, pole seni korralikult kaardistatud, nentis Martin. Töö jätkub aasta lõpuni. Merepõhja uurimiseks kasutatakse nii mitmekiirelist sonarit kui allveerobotit.
Lisaks unikaalsetele rifitaolistele pinnavormidele uuriti ja dokumenteeriti ka Läänemere bakterimatte – mitme sentimeetri paksuseid bakterikihte, mis katavad süvamere põhja.
Tööde käigus avastasid teadlased enam kui 30 meetri sügavuselt ka ühe tundmatu laevavraki. Muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektor Maili Roio sõnul on neil vrakist praegu vaid üks sonaripilt, mistõttu on raske otsustada, millega tegu, kuid see võib olla teise maailmasõja aegse allveelaeva vrakk. Muinsuskaitseamet kavatseb vrakki lähemalt uurida esimesel võimalusel.
Kogu bioloogiline materjal, mille töörühm välitöödel kogus, on alles laboris analüüsimisel, kuid Martin usub, et selle hulgas peaks olema ka Eesti jaoks uusi liike.