Galerii: Tallinna ajaloo tuntuima lahingu mälestamine

«Venelased olid imestunud ja öelnud, et tallinlased peavad hullud või viinast päris täis olema, et nad nii vähese rahvaga nii suurele väele vastu hakkavad ja röövsaagigi julgevad ära võtta» - nõnda kirjeldas Balthasar Russow Tallinna ühte tuntumat, Jeruusalemma lahingut. 

Eile 455 aastat tagasi toimus üks Tallinna ajaloo tuntuimaid lahinguid Jeruusalemma mäe taga - Jeruusalemma lahing. Lahingut on jäänud mälestama Marta tänaval asuv kivirist, mis on tallinlaste hulgas teenimatult vähe tuntud. 

Just sel põhjusel korraldas Linnamuuseum täna lõunal Marta tänav 6 asuva mälestusristi juures teabeürituse, kus räägiti kuulsusrikkast lahingust, seal osalenud ja langenud sõjameestest ning Liivi sõja aegsest relvastusest. 

Tallinna Linnamuuseumi töötaja Toomas Abiline rääkis, miks Jeruusalemma lahing tallinlastele üldse oluline oli. «Liivi sõja käigus olid ju langenud juba Tartu, Narva, Viljandi, Rakvere ja kindel plaan oli tegelikult ka Tallinn alistada. Vene väed olid liikumas ja rüüstamas Läänemaad, jõudsid siia Harjumaale Tallinna alla, kus loodeti, et kui Paide saab vallutatud ja sealt tulevad väed Tallinna alla, siis algab Tallinna piiramine.» Nii aga ei läinud, sest Paide pidas vastu ja venelastelegi ootamatult algas linlastepoolne südi väljatung linnast. Venelastelt võeti ära sõjasaak ning võideldi ülekaaluka vaenlasega. «See ehmatas vene poolt, avaldas muljet ka tallinlastele,» teadis Abiline rääkida. 

Tema sõnul polnudki lahing strateegiliselt niivõrd tähtis, kuid tallinlased näitasid üles suurt kangelaslikkust. «Varem oldi haletsusväärselt käest ära antud Tartu, Viljandi ja selle pildi taustal mõjub Jeruusalemma lahing sellise vastupanutahet ja eneseväärikust omava linnakodaniku vapra teona,» kirjeldas Abiline. Tema sõnul kirjeldavad seda sündmust kolm kroonikat. 

Kirjutas ka Balthasar Russow oma kroonikas, et väga vägev oli see tallinlaste ettevõtmine. Kuna linlaste väike ratsasalk oli nii hästi vastu pannud vene suurtele jõududele, siis olid venelased selle üle imestanud ja öelnud, et tallinlased peavad hullud või viinast päris täis olema, et nad nii vähese rahvaga nii suurele väele vastu vastu hakkavad ja röövsaagigi julgevad ära võtta.

Jeruusalemma lahingut jäid meenutama neli monumenti. Neist kaks olid natuke pärast teist maailmasõda veel omal kohal. Tänaseks on ainsaks monumendiks jäänud kivirist, mis on ühtlasi ka meie ajaloo vanim isikule pühendatud mälestusmärk avalikus ruumis. 

See isikumonument on pühendatud Tallinna kodanikule ja suurkaupmehele Blasius Hogrevele. Ta oli Tallinna üks tuntumaid ja jõukamaid kaupmehi, kelle äri ulatus Amsterdamist Novgorodini. Hogreve oli kahetpidise mainega mees, tal oli tormakas iseloom ja ta võttis riske, pidamata alati reeglitest kinni. On teada ka tema salakaubitsemistest Tallinna ja Soome vahel. Kui puhkes Liivi sõda, tuli aga välja tema iseloom- ta oli väge täis ja organiseerimisvõimeline. Hogreve oli üks lahingu initsiaatoreid, kuniks tema elu isikumonumendi juures oleval platsil lõpuni jõudis. 

Toomas Abilise sõnul võib nimetada kiviristi säilimist vabas õhus lausa imeks: «Kirikutes ja hoonetes on säilinud mälestusmärke, tahvleid ja hauaplaate, aga et üks mälestusmärk vabas õhus 455 aastat vastu on pidanud, on omamoodi ime.» Tema sõnul on raske öelda, miks märki pole rüüstatud ega maha võetud. «Võib-olla ta pole jäänud ette suurtele arendustele, teedele. Kaks teist mälestusmärki jäid ette ja on ära viidud. Ehk oli inimestel tõesti respekt selle ristimärgi suhtes ning ta tegelikult ei esinda mingit poliitilist sõnumit. Ta on ühele inimesele püstitatud mälestusrist, seal on peal piiblisalm kirjas.» 

Kiviristi kõrval olevale maa-alale kerkib lähiaastate jooksul kõrge büroohoone, kuid Abilise sõnul ei maksa karta, et oluline rist kuidagi ehituse käigus kahjustada saab või teisaldatakse. «Ta on mälestusmärgina riigi ja linna kaitse all. Ma olen kindel, et ta säilib siin,» lausus mees kindlalt.