Vähemusrahvused elavad Eestis oluliselt kehvemates tingimustes kui põlisrahvas ning mitte-eestlasi vaadeldakse ikka veel kui probleemi või väljakutset ühiskonnale, tõdetakse Eestimaa vähemusrahvuste II kongressi resolutsioonis.
Vähemusrahvused: mitte-eestlastesse suhtutakse ikka kui probleemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogule saadetud resolutsioonis tõdetakse, et esimesest kongressist on möödas kaks head aastat, kuid märkimisväärset edasiminekut vähemusrahvuste elus pole märgata.
Tekstis tuuakse välja, et 80 protsenti töötutest on mitte-eestlased, nende töötasu moodustab 70 protsenti eestlaste keskmisest töötasust, kõrgharidusega spetsialiste on nende hulgas kaks korda vähem kui eestlaste seas jne.
«Kõik see viitab faktile, et venekeelne elanikkond lumpeniseerub, kuna nende elatustase on pidevas languses,» seisab resolutsioonis.
Samuti leitakse, et suhtumine vähemusrahvustesse on olnud valdavalt negatiivne. «Vähemusrahvad on jäetud ilma võimalustest mõjutada otseselt nende huvisid puudutavate seaduste vastuvõtmisprotsesse. Vähemusrahvuste esindatus võimustruktuurides on praktiliselt nullilähedane,» tuuakse välja.
«Meie ühiskonna multikultuursust, paljurahvuslikkust ja mitmekeelsust eitatakse vastuväiteid esitamata.»
Samuti heidetakse resolutsioonis ette, et rahvast püütakse veenda selles, et mistahes teisiti mõtlemine või riigi poliitiline kriitika on vaenulike jõudude salasepitsus. «Tihtipeale rahvusriigi arusaam viiakse kokku etnilise momendiga ja riigi identiteet aegtakse segamini isiksuse etnilise ja keelelise identiteediga. Eesti keele oskust vaadeldakse kui ainukest lojaalsuse väljendamise vormi Eesti riigile,» seisab tekstis.
«Võimukandjad ei ole valmis dialoogiks vähemusrahvuste esindajatega võrdsetel alustel,» järeldatakse ning kutsutakse valitsust üles järgima Euroopa vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni.