Välismääraja: lääneriigid oleksid Gruusia konflikti saanud vältida

Jürgen Tamme
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti suursaadik NATOs Jüri Luik.
Eesti suursaadik NATOs Jüri Luik. Foto: Liis Treimann

Eesti NATO suursaadiku Jüri Luige, Balti kaitseuuringute keskuse juhi Kadri Liigi ja Isamaa ja Res Publica liidu esimehe Mart Laari hinnangul ei teinud lääneriigid piisavalt jõupingutusi, et Gruusia konflikti vältida.


Liik ütles Kuku raadio saates «Välismääraja», et lääneriigid on küll rõõmsad vaatlejate saatmise üle konfliktipiirkonda, kuid sellest ei piisa. Tema arvates suudaksid Gruusia julgeoleku tagada sõjaväed, mis viibiksid Gruusia territooriumil kahepoolse lepingu alusel.

«Rahuvalve elu ei saa olema lihtne, sest ei või olla kindel, kas rahuvalve oma mandaadi alusel tegutsema pääseb,» täpsustas Laar, kelle sõnul ei soovi separatistlikud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia vaatlejaid oma territooriumile.

«Tänasel päeval on vaatlejatel suur rahvusvaheline tähelepanu,» tõdes Luik, kelle hinnangul on hea, et konfliktipiirkonda ei saadeta Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE või ÜRO vaatlejaid, kelle üle oleks tekkinud «lõputu vaidlus». Luik pidas rahvusvaheliste vaatlejate saatmist Gruusiasse ka väljakutseks Euroopa Liidu ühtsele välispoliitikale.

Laar, Luik ja Liik olid ühel nõul, et varasemad ÜRO ja OSCE missioonid Gruusias ei teinud halba tööd, kuid möönsid siiski nende piiratud töövõimalusi.

«Faktid sellest, mis hakkab toimuma olid kõik olemas, aga keegi ei uskunud, et selline asi on võimalik,» ütles Laar, kelle hinnangul oli lääneriikide mõtlemine liiga «ühesuunaline».

«Kui Euroopa oleks enne käitunud nii, nagu ta praegu käitub, oleks konflikti olnud võimalik vältida,» lisas Laar.

Ka Luige sõnul ei tehtud tõsiseid katseid Gruusia konflikti lõplikult lahendada, sest Vene rahuvalvemissiooni pikendati ÜRO julgeolekunõukogus iga kuue kuu tagant ja sellise dokumendi allkirjastamine oli Gruusiale häbistav.

«Gruusia enda poole analüüs on vajalik, sest Gruusia avalikkus ootab paljudele küsimustele vastuseid,» ütles Laar, rääkides hetkeolukorrast Gruusias. Tema hinnangul on olukord Gruusias muutunud paremuse poole ja ta tõi konkreetselt välja Vene väeüksuste lahkumise puhvertsoonis asuvatest kontrollpunktidest.

«Praeguste protsesside eelduseks on see, et Venemaal ei õnnestunud oma peamist eesmärki saavutada,» lisas Laar, kelle sõnul soovis Venemaa oma sõjalise aktsiooniga kukutada Gruusia demokraatlikult valitud valitsuse ja president Mihheil Saakašvili.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles