Schengeni reaalsus

Peeter Olesk
, Vaatleja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Olesk
Peeter Olesk Foto: Elmo Riig / Sakala

KUIDAS LÜÜAKSE HÄDAKELLA, pole ma kuulnud. Meie päevil on hädakellad pigem loetavad. Lööd lehe lahti ja saad teada, et Schengeni viisaruum tuleb sulgeda, sest Schengeni lepinguga ühinenud riikide välispiir vastu Aasiat ja Aafrikat ei pea, nagu ei pea ka mitme riigi omavahelised piirid viisaruumi sees. Mis see viisaruum üldse on – keegi ei seleta.

Viisa on sissesõiduluba piirkonda, kuhu loata ei pääse. Tavaliselt käsitletakse niisuguse piirkonnana riiki, ent viisana võib tõlgendada ka iga nõuetekohaselt vormistatud lubatähte. Näiteks sissesõiduluba Vene Föderatsiooni ei anna automaatselt õigust käia ka sealsetes kinnistes linnades ja piiritsoonides.

Sõna «viseerima» seevastu ei tähenda viisa andmist. Viseerimine on allkirjaandmine mingile asjaajamispaberile ehk selle signeerimine, mille järel paber on jõustunud. Kindlasti on Viljandimaal elus veel mõni inimene, kelle sugulased kutsusid ta 1960. aastail külla Rootsi Kuningriiki. Need kutsed viseeris Rootsi kuningas, ent enamasti ütles Nõukogude Liit kuningale ära. Rootsi oli valmis viisat andma, siinsed okupatsioonivõimud ei andnud aga väljasõiduluba.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles