Allveearheoloog leidis merepõhjast endale juubelikingituse

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti Meremuuseumi allveearheoloogi Vello Mässi juhtimisel toodi Tallinna lahe põhjas lebavalt laevavrakilt ära unikaalne keraamikakollektsioon.

«See on väga huvitav leid. Ja kuna minul täitub tänavu sügisel 75 eluaastat, siis on see leid tõeliselt hea juubelikingitus kõigi nende aastate töö eest,» ütles 38 aastat vanade laevavrakkide uurimisega tegelenud Mäss.

30 meetri sügavuselt leitud 36 keraamilist anumat on tema sõnul väärtuslik leid nii meremuuseumile kui ka kogu merendusajaloole. «Uppunud laev on teatavasti oma aja konserv — sellel momendil, kui laev uppus, jäi kõik sinna nii, nagu oli. Sealt pole midagi ära võetud, sinna pole midagi juurde pandud. See on selle aja konserv,» lausus arheoloog.

«Selliseid kivikeraamilisi nõusid on muuseumides üksikuid, neid on leitud siit ja sealt. Aga see siin on üks komplekt, üks kollektsioon. Nii palju, ja kõik terved. Välja arvatud üksainus õllekann, mis on katkine. Ja see on kõige tähtsam ese kogu kollektsioonis,» rääkis Mäss.

Raeapteek ootas asjata saadetist

Just selle pooliku kannu abil määrati kindlaks nii laevavraki kui ka sealt leitud keraamika vanus.

Keraamika küsimuses konsulteeris Mäss Eesti ühe parima keraamika asjatundja Erki Russowiga. «Russow ütles, et neid nõusid dateerida on väga keeruline, kuna sellised olid kasutusel aastasadu. Aga see üks katkine õllekann on ajaliselt väga lihtsalt piiritletav. See on tehtud Saksamaal Siegburgi linnas ja valmistamise aeg on 1570. aastad,» rääkis Mäss.

Russow pakkus, et kogu kollektsioon võib pärineda umbkaudu aastast 1600.

Teiste anumate seast torkab silma väikesemõõduline amfora. Keraamikaeksperdi selgituse järgi olevat tegemist õliamforaga, milletaolistega transporditi õli Pürenee poolsaare kandis. Leidude seas on ka eri suurusega kraapenid ehk kolmjalg-potid. Samuti suurema viinapitsi mõõtu anumad, kõik eri suurusega. Russowi hinnangul võisid sellised esemed leida kasutust apteegis.

«Ma ise kujutan naljaga pooleks ette, kuidas üks vana apteeker käib Tallinna lahe ääres merele vaatamas ja mõtleb, et millal ükskord see laev minu tellitud nõudega kohale jõuab,» ütles Mäss.

Laeva olmest, meeskonna isiklikest esemetest leiti esimesel korral ainult katkine õllekann. Mässi sõnul peavad kusagil olema ka laevameeste söögiriistad ja isiklikud asjad. Paraku on laevast järele jäänud suur hunnik puitmaterjali, mille järgi püüab Mäss laeva tüübi kindlaks määrata.

«Minu eriala ongi laevade konstruktsioonid ja vanade laevade ehitus. Praegu on meil merepõhjas lihtsalt hunnik puitu, millest tuleb vaimusilmas, oma teadmiste baasil panna kokku pilt, milline see laev omal ajal välja nägi. Ja loomulikult tuleb kõrvutada, millised laevad 1600. aasta paiku merel sõitsid,» selgitas Mäss.

Uurida tuleb vrakki merepõhjas, veest välja tooma seda ei hakata. Vraki kaldale toomine ja konserveerimine oleks väga kulukas. Pealegi seisab Lennusadama hoovil juba Kadriorust majaehituse käigus leitud koge vrakk, mille konserveerimiseks võib kuluda aastaid.

Vrakk leiti tänu mereväele

Mäss ei väsi kiitmast Eesti mereväe omakasupüüdmatut abi ja head koostööd meremuuseumiga. Kõnealune vrakk leitigi tänavuse rahvusvahelise miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit käigus. Mässi sõnul leiavad Open Spiritil osalejad merepõhjast laeva- ja lennukivrakke ning annavad nendest meremuuseumile teada. Nii leidiski Saksa miinijahtija Auerbach Tallinna lahest väikese purjelaeva jäänused. Mereväelastele ei pakkunud see vrakk huvi, nad vaid fikseerisid selle koordinaadid ja teatasid sellest muuseumile.

Nädala pärast läks meremuuseumi uurimislaev Mare merele, uuris vrakki oma aparatuuriga ning leiti, et vrakk pakub huvi juba oma vanuse tõttu.

Seejärel kutsuti appi Tuukritööde OÜ, kelle allveeroboti tehtud videolt oli näha laevas olev keraamika. Kuna firmal olid ees teised tööd , palus Mäss abi mereväelt, kes andis lahkelt oma tuukrid merendusajaloo uurimise teenistusse.

«Käisime mereväe tuukrilaevaga Lood ja nende tuukrite meeskonnaga leiukohal. Mereväe tuukrite jaoks oli see väga huvitav töö ja nemad tõidki need leiud sealt välja. Ma loodan edaspidi ka nende abile, sest selle vraki juurde tuleb veel mitu korda minna,» lausus Mäss.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles