“Olla (naissoost) mina” ehk Kuidas ma Lõuna-Aafrika vabariigis käisin

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaplinn linnulennult.
Kaplinn linnulennult. Foto: Erakogu

Nelson Mandela, apartheid, plaatina ja Die Antwoord – umbes nii mitut märksõna teadsin Lõuna-Aafrika vabariigi kohta enne päralejõudmist. Nojah, loomulikult ka seda, et seal toimub nädal aega kestev kümnes ülemaailmne naisnäitekirjanike konverents, mu reisi põhjus.

Olen õppinud Drakadeemias näidendikirjutamise baaskursusel ja kui eelmise aasta algul edastati drakadeemikutele teave, et järgmine WPIC (Women Playwrights’ International Conference) toimub 2015. aasta suvel Kaplinnas sellistel-ja-sellistel teemadel, otsustasin sulge proovida.

Kirjutasin monoloogi “Being (a feminine) Me”, mis sobitus kategooria alla “In our own words” ehk “Meie endi sõnadega”, läbisin kadalipu ja rohkem kui aasta aega hiljem istusingi 27. juunil õhusõidukisse (muuseas, Austraaliast, aga see on juba omaette lugu), et umbes seitseteist tundi Kaplinna lennata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles