/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
Viimase kahe aastakümne jooksul on Soomelt varjupaika küsinud kümned Eesti kodanikud, kuid põhjanaabrid ei ole neist rahuldanud mitte ühtegi. Tänavu on Eesti kodanikud esitanud Soome riigile varjupaigataotluse kahel korral, ühe juunis ja ühe augustis.
Need taotlused on praegu menetluses ja otsus varjupaiga andmise või taotluse tagasilükkamise kohta ei ole veel tehtud.
Soome migratsiooniteenistuse viimase 18 aasta statistika näitab, et Soome riik on saanud Eesti kodanikelt varjupaigataotlusi pea iga aasta, pikem vahe oli aastatel 2005-2007, kui eestlased ei küsinud Soomelt asüüli kordagi.
Soome migratsiooniametil on olemas statistika varjupaigataotlejate kohta aastani 1997. Statistikast selgub, et 1997. aastal küsis Soomelt varjupaika neli, 1998. aastal kaks, 1999. aastal kümme, 2000. aastal viis, 2001. aastal viis, 2002. aastal kaks, 2003. aastal üks, 2004. aastal kaks, aastatel 2005-2007 mitte ühtegi, 2008. aastal üks, 2009. aastal kolm, 2010. aastal viis, 2011. aastal üks, 2012. aastal mitte ühtegi, 2013. aastal üks ja 2014. aastal mitte ühtegi Eesti kodanikku.
Seni on Soome riik kõik Eesti kodanike varjupaigataotlused tagasi lükanud. Enamasti on tagasilükkamise põhjusena märgitud, et taotleja päritoluriik on turvaline ning varjupaigataotlus on põhjendamata. Mõned Eesti kodanikest varjupaigataotlejad on oma taotluse ise tagasi võtnud.
Soome immigratsiooniteenistuse pressiesindaja Kaisa Härkisaari ütles Postimehele, et vastavalt seadustele ei tohi migratsiooniteenistus jagada mingit informatsiooni selle kohta, mida on varjupaika taotlev isik asüüli palumise põhjusena märkinud ning mis seisus on tema taotluse menetlemine.
«Varjupaigataotlejate identiteedi kaitseks ei saa me kahjuks anda täiendavat informatsiooni Soome riigilt varjupaika taotlevate Eesti kodanike kohta,» lausus Härkisaari.
Ta tõdes, et teoreetiliselt võib Soomelt varjupaika saada ükskõik millise riigi kodanik, juhul kui teda kiusatakse kodumaal taga päritolu, usu, rahvuse, sotsiaalsetesse rühmadesse kuulumise või tema poliitiliste vaadete pärast. «Kui on oht, et inimest hakatakse kodumaale pöördumisel taga kiusamisel, annab Soome riik talle varjupaiga,» selgitas Härkisaari.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Uku Tampere ütles Postimehele, et sellele riigile, kust varjupaigataotleja tuleb, infot taotleja kohta ei saadeta ja reeglina ei saa see riik sellest teada.
«Mis puudutab varjupaiga saamise võimalust, siis varjupaiga saab Euroopa Liidu direktiivi kohaselt olla vaid kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik. Seega ei saa Eesti kodanik ei Soomes ega muus Euroopa liidu riigis varjupaika. Lisaks loetakse kõiki Euroopa Liidu riike turvalisteks riikideks, kus järgitakse inimõigusi,» märkis Tampere.