Raivo Aeg: Savisaare kodu ei oleks läbi otsitud, kui poleks veenvaid tõendeid

Raivo Aeg.

FOTO: Peeter Langovits

Endine kaitsepolitsei juht ja praegune riigikogu korruptsioonivastase komisjoni aseesimees Raivo Aeg selgitas, et kohus ei oleks andnud Edgar Savisaare kodu ja teiste firmade läbiotsimiseks luba, kui kaitsepolitsei ja prokuratuur ei oleks esitanud kohtule veenvaid tõendeid korruptsiooni toimumise kohta.

«Eks sellised uudised on alati üllatavad, kui need ükskord välja tulevad ja protsessid realiseeruvad,» ütles Aeg intervjuus Kuku raadiole. «Aga eks me oleme pidanud kahetsusväärselt juba pikemat aega jälgima, kuidas Savisaar ei osanud teinekord vahet teha avalikul rahal ja isiklikul rahal, seda näiteks valimiskampaaniate käigus,» nentis ta.

Tallinna linn ja linna juhtimine on kaitsepolitsei huviorbiidis olnud juba ammu, avalikuks tuli kahtlustus alles eile. Aeg selgitas intervjuus, et nii on kriminaalmenetlustega ikka. «On see siis ametialane kuritegu, korruptsioon või mingi muu kuritegevus. Üldjuhul ei ole nii, et kohe kui kuriteoepisood toimub või kuritegu toime pannakse, siis see momentaalselt avastatakse. Kõik asjad võtavad omajagu aega. Tuleb tõendeid korjata, neid tõendeid hinnata,» selgitas Aeg.

Ta toonitas, et praeguseks on kogutud ilmselt piisavalt tõendeid, mis on kaitsepolitsei arvates kindlalt kohtukõlbulikud. «Antud juhul sai kahtlustus esitatud eilsel päeval ja menetlus jõudis n-ö avalikku menetlusfaasi. Kriminaalmenetlust alustati aga oluliselt varem,» nentis Aeg.

Saatejuhi märkusele, et eilsel pressikonverentsil ei toodud välja ühtegi konkreetset tõendit, kostis Aeg, et need jõuavad avalikkuse ette eeldatavasti kohtumenetluse käigus, kui kohtuistung on avalik. «Antud juhul ei näe mina küll põhjust, miks see kohtuistung ei võiks avalik olla.»

Eile otsis kaitsepolitsei läbi Savisaare kodutalu Hundisilmal, aga ka mitme abilinnapea ja korruptsioonikahtlusega seotud firmade kabinetid. Aeg selgitas, et läbiotsimise käigus püütakse koguda täiendavaid tõendeid. Ent selleks, et üldse läbiotsimist korraldada ja selleks luba saada, peab olema eelnev veendumus, et inimene on kuriteo toime pannud.

«Läbiotsimise käigus kogutakse täiendavaid tõendeid. Saadakse informatsiooni, mis kinnitab varasemat informatsiooni või varasemalt hangitud tõendeid. Läbiotsimine ei ole kindlasti ehku peale minek, et äkki veab,» märkis Aeg.

Tagasi üles