ETV+ hakkab Eesti ühiskonda ühendama

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Telemaja kolmandal korrusel on üks stuudio sisustatud nagu mõnus Eesti kodu. Köök, elutuba, pehme diivan. Skandinaavialikult tagasihoidlike vormide ja värvidega sisekujundust ilmestab neljas nurk, kus mustal sametil veiklevad ööklubilikud värvilised tulukesed. Esmaspäeva hommikul läheb siit eetrisse ERRi uus venekeelne kanal ETV+.

Peatoimetaja Darja Saar juhib enam kui sajaliikmelist meeskonda, kanali programmi aastaseks maksumuseks on arvestatud 3,6 miljonit eurot (ERRi 2015. aasta eelarve). Selle, suurte teleriikide mõistes olematu ressursiga hakkab tööle täiemõõduline telekanal, mis edastab ööpäevas 20 tundi programmi, sealhulgas üheksa unikaalset omasaadet.

«Tegemist on pikaajalise missiooniprojektiga, mis edastab objektiivset venekeelset infot. Maailmas selliseid just väga palju ei ole,» ütles ERRi juhatuse liiga Ainar Ruussaar. Telekanali loomisest alates on see koos oma peatoimetajaga sattunud terava rahvusvahelise tähelepanu alla, seda on märganud muuhulgas näiteks BBC ja Reuters. Ka neljapäeval telemajas toimunud pressikonverentsil kõlasid poliitiliselt laetud küsimused, isegi venekeelne hüüatus «Kellele kuulub Krimm!?».

Saar, naeratav, kuid ilmselgelt unevõlas, distantseeris kanali poliitikast, öeldes, et ETV+ peamine eesmärk on mitte jätta vaatajaid ükskõikseks. «Olgu meie vaatajad eesti- või venekeelsed, neil peab tekkima tunne: see teema puudutab mind, ma olen osa sellest ühiskonnast,» rõhutas Saar. «Andsin oma toimetajatele ülesande: kui sa räägid, siis sellest, mis inimesi puudutab.»

Ei Ruussaar ega Saar soovinud öelda, millist vaatajate arvu verivärske telekanal endale eesmärgiks seab. Sellegipoolest on ERRil ettekujutus, kui mõjukas peab ETV+ Eesti meedias pooleteise aasta pärast olema (vt faktikasti).

Venekeelsetest telekanalitest – aga see on turg, kus ETV+ peab ennast tõestama – on vaadatuim PBK. Eelmise aasta oktoobris kulus 21 protsenti mitte-eestlaste telerivaatamise ajast sellel kanalil (TNS Emor). «Ma väga vabandan teiste telekanalite ees, kui silmapaarid, mis tavaliselt nende programmi vaatavad, jälgivad esmaspäeval ETV+,» ütles Saar. Telekanali loomisel tehtud auditooriumiuuring näitas, et 65 protsenti eesti venekeelsest elanikkonnast ootab ETV+ tulekut. «Me ei võistle teistega, me võistleme iseendaga,» rõhutas Saar kanali loomingulist kreedot.

ETV+ stardib esmaspäeval kell 6.55 hommikuprogrammiga «Kofe+» (vt pilti). Õhtuse nn prime time’i juhatavad kell 19.00 sisse Anna Sapronenko ja Andrei Titov meelelahutussaatega «Sinu õhtu». Kell 20.00 järgneb venekeelne «Aktuaalne kaamera», pärast mida algab omasaadete vöönd. Esmaspäeval on selleks «Reisid Marija Viega», kus fotograaf ja dokumentaalfilmirežissöör Vie avastab Eesti loodust.

Iga telekanali uhkust, uuriva ajakirjanduse saadet «Noateral» juhib Postimehe vene toimetuse ajakirjanik Olesja Lagašina, vigurpealkirjaga kokasaates «Фунт liha» lööb kaasa Ksenia Repson-Deforge Postimehest. Lisaks kultuurisaade «Rabarber», igapäevaelu rõõme-muresid lahkav «Puudutab kõiki», viktoriin «Kes küsib» ning moekunstnik Oksana Tanditi autorisaade «Kreatiiv».

Ühegi endast lugupidava telekanali programmist ei tohi puududa ka spordisaated ja -ülekanded. Filmiprogrammist leiab nii aegumatut klassikat («Viimne reliikvia», «Kapten Granti lapsed») kui ka uusimat vene kino.

ETV+

ETV+ on enamasti varustatud subtiitritega, selle leiab juba praegu kõigi legaalsete kaabelteleoperaatorite kanaliloendist ja vabalevis 7. kanalil. Kuni esmaspäevani jooksevad sellel portaali rus.err.ee uudised ja kõlab Raadio 4 programm. Kanali leidmiseks paluge abi oma kaablioperaatorilt.

ETV+ eesmärgid 2016. aasta lõpuks (ERRi 2015. aasta eelarve põhjal)

75 protsenti Eestis elavatest venekeelsetest elanikest teab selle kanali olemasolust;

50 protsenti sihtrühmast vaatab seda nädalas vähemalt 30 minutit;

65 protsenti Eestis elavatest venekeelsetest elanikest on viimase poole aasta jooksul kanalit vähemalt korra vaadanud;

65 protsenti kanali regulaarsetest jälgijatest peab seda kanalit usaldusväärseks või pigem usaldusväärseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles