Aasta tagasi augustis hakkas Islandil purskama Vatnajökulli liustiku Bárðarbunga vulkaan, millest sattus atmosfääri mitu korda enam vääveldioksiidi, kui kogu Euroopa tööstusest.
Islandi vulkaanipurskest jõudis atmosfääri kolm korda enam vääveldioksiidi kui tööstusest
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. september 2015, 08:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti Leedsi ülikooli teadlaste uuringu kohaselt jõudis meie planeedi atmosfääri alumistesse kihtidesse maksimaalselt 120 000 tonni vääveldioksiidi päevas, edastab Yle.
Maksimaalselt oli looduslik vääveldioksiidisaaste võrreldes kogu Euroopas inimese tekitatud vääveldioksiidisaastega kaheksakordne.
Vulkaanipurske jooksul sattus atmosfääri kolm korda enam vääveldioksiidi, kui kogu Euroopa tööstus kokku seda tekitab.
«Vulkaanipurske ajal tuli kraatrist laavat 200 kuupmeetrit sekundis. Kuus kuud hiljem oleks selle laavakogusega saanud katta USA New Yorgi Manhattani saare,» selgitas uuringut juhtinud vulkanoloog Anja Schmidt.
Uuringu kohaselt mõjutas Bárðarbunga vulkaanipurse Euroopa ilma kvaliteeti, kuna selle mõju ulatus ligi 3000 kilomeetri kaugusele.
Tavapärasest kõrgemat vääveldioksiidi taset mõõdeti nii Põhja-kui Kesk-Euroopas.
Wikipedia: Bárðarbunga vulkaani kõrgus on 2009 meetrit. Tegemist on vulkaanilise süsteemiga, mille pikkus on umbes 200 kilomeetrit ja laius 25 kilomeetrit.