Mullu tellitud analüüsi tulemusel said peaaegu kõik omavalitsused ministeeriumilt soovitusi bussipeatuste nimede muutmiseks - ilma jäi vaid Piirissaar, kel polegi bussipeatusi.
Soovitusi bussipeatuste nimede kohandamiseks said kõik omavalitsused
29. september 2015, 18:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühistranspordi- ja sadamanimede analüüsi tellis 2014. aastal siseministeerium Eesti Keele Instituudilt kohanimede korrastamise käigus. Nüüd on regionaalvaldkond läinud rahandusministeeriumi haldusalasse.
Analüüs läks maksma 3450 eurot ning analüüsiti toonase 214 omavalitsuse ühistranspordipeatuse nime. Kokku oli vaatluse all 14 000 nime, bussipeatuste puhul on sageli tegu paarisnimedega. Vaid Piirissaare vallal ei ole bussipeatusi.
«Analüüsi tulemusel said soovitused mõnede bussipeatuste nimede muutmiseks 212 omavalitsust - vahepeal olid ühinenud Lääne-Saaremaal asuvad kolm omavalitsust,» ütles rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Kadri Teller-Sepp.
Väiksed muudatused
«Mõnel pool on tegu tähe parandusega, mis on sisult väike, kuid õiguslikult ja keeleliselt oluline parandus,» ütles ta.
Ta tõi näiteid Tartust: Fi asemel soovitati FI, mis elanike jaoks silti ei muuda, kuna seal on niikuinii nimi trükitähtedega, Annelinna Gümnaasiumi asemel Annelinna gümnaasium, Hurda asemel J. Hurda jne.
«Teises omavalitsuses ei ole ühtegi seadusega vastuolus nime, kuid eksperdid on rea nimede kohta pakkunud nimetatud kohale ortograafiliselt, kartograafiliselt, kultuuri- või ajalooliselt sobivama nime,» lisas Teller-Sepp. «Näiteks Eesti kohanimedena soovitatakse mitte kasutada ärinimesid.»
«Kõik need soovitused ongi soovitused ehk siis omavalitsus otsustab ikkagi ise - kohalike elanike arvamust kaasates - kas ja millist nime kasutada. Oleme soovitanud ekspertide käest nõu ja selgitust küsida,» osutad nõunik.
Seega ei tule tema sõnul bussipeatuste nimesid otseselt «ära vahetada», välja arvatud need nimed, mis ei vasta seadusele ja sageli ka keelereeglitele.
«Kohanimemääraja ühistranspordipeatuste puhul on kohalik omavalitsus. Küll aga on palve korrektsed olemasolevad/muudetavad nimed vastavalt kohanimeseadusele õigusaktiga kehtestada, et neid oleks võimalik kohanimeregistrisse kanda. Siin on tegu kohaliku omavalitsuse tavapärase tööga,» sõnas Teller-Sepp.
«Bussipeatuste nimede muutmise puhul on loomulikult oluline, et nimed saaksid korraga muudetud nii tänaval kui ühistranspordipeatuste infosüsteemis, sest see on seotud ka peatus.ee süsteemiga, ja nime täieliku muutmise puhul on vaja inimesi ka kaasata ja teavitada.»
«Meie loodame sellele, et omavalitsused valivad endale sobiva töötempo ning kehtestavad nimed terviknimekirjadena lähikuudel. Me saame ainult üle selgitada, et registris ei saa kandeid teha ilma õigusliku aluseta. Tulemusena on Eesti ühistranspordipeatuste nimed registrites õigetel alustel ja korralikus eesti keeles kasutamiseks kirjas,» lausus Teller-Sepp.