Kuritegude arv kasvas vaid Põhja-Tallinnas

Kuritegude arv nii Tallinnas kui Harjumaal on vähenenud, kuid osaliselt on see põhjustatud seadusemuudatusest, mis nihutas piiri kuri- ja väärtegude vahel.

«Kui vaadata üldist trendi, siis kuritegude arv nii Tallinnas kui Harjumaal käesoleva aasta esimese kaheksa kuu jooksul on langustrendis, aga vahepeal on muutunud ka seadus. Nii et mitmed varavastased teod, mis varem olid kuriteod, on täna ainult väärteod,» rääkis Põhja prefekt Kristian Jaani Tallinna linnavolikogu istungil.

Ta selgitas, et kui varem oli varavastaste kuritegude puhul väärteo ja kuriteo vaheliseks piiriks kahjusumma suurus 60 eurot, siis täna on see 200 eurot. «Ehk neid langustrende ei tasu päris puhta kullana võtta, sest paljudel juhtudel on süüteomenetluse liik muutunud. Aga ka oluliste varavastaste kuritegude, nagu näiteks vargused korteritest ja autodest või autovargused on jätkuvalt vähenemistrendis,» lisas Jaani.

Prefekti sõnul näitab statistika kuritegude vähenemist kõigis Tallinna linnaosades peale Põhja-Tallinna, kus kuritegude arv kolme protsendi võrra kasvanud. Kõige enam on registreeritud kuritegusid Kesklinnas, Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas. «Kui vaadata kuritegude liigilist jaotust, siis kõigi linnaosade suurim probleem on lähisuhtevägivald ehk see kuritegu, mis pannakse toime kodus, nelja seina vahel oma lähedaste inimeste suhtes. See on tõsine probleem kogu Eestis,» lausus prefekt.

Jaani sõnul on ligi poolte vägivallakuritegude puhul tegu lähisuhtevägivallaga. «See on meile päris suur koormus. Nimetan seda haiguseks, mida süüteomenetlusega ei ravi, aga kuritegu see on ja menetlema seda peame,» ütles Jaani.

Linnaosade võrdluses on lähisuhtevägivalla juhtumeid kõige rohkem Lasnamäel – kaheksa kuuga 214. Teisel kohal on Põhja-Tallinn 177 juhtumiga.