Humanitaarteadlased on pahased, et said ootamatult teada pool aastat tagasi tehtud otsusest, mis võib puudutada mitmete teadusartikleid avaldavate ajakirjade tunnustamist teaduses.
Humanitaarteadlased tõusevad ajakirjade kaitsele
11. oktoober 2015, 08:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjandusteadlased said äsja teada juba kevadel tehtud otsusest muuta ETISe publikatsioonide klassifikaatorit ja jätta punkti 1.1 alt välja Euroopa Humanitaarteaduste loend ERIH, milles on registreeritud mitmed Eesti humanitaarteadusajakirjad.
«Ühelt poolt tehakse tühiseks paljude humanitaarväljannete toimetuste, kolleegiumite ja autorite ühised jõupingutused oma ajakirja ülestöötamisel. Teiselt poolt aga alandatakse Eesti ja teiste maade humanitaarteadlasi, kes ERIHi indekseeritud ajakirjades on oma töid avaldanud või avaldavad. Antakse signaal, et teie töö ei ole midagi väärt. See aga annab hoobi Eesti humanitaarteadustele, kuna hulk publikatsioone ei lähe enam teadlaste ja õppejõudude töö arvestuses täie ette,» kirjutas Kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop humanitaarteadusajakirjade toimetustele.
Sutrop selgitas Postimehele, et tegu on Euroopa Teadusfondi loodud registriga ning selline samm elimineerib hulga väljaandeid, kus avaldatud artiklid ei lähe teadustööna enam arvesse.
Ta kutsus esmaspäevaks toimetuste esindajad kokku, et üheskoos otsustada, mis edasi teha.
Eesti Teadusagentuuri ETISe osakonnajuhataja Marika Meltsas arvas, et probleemi taga on mingi valestimõistmine. «Kui oleks mõni näide sellisest ajakirjast, mis nüüd jääks klassifikaatorist välja seoses sellega, et oli ainult ERIHi nimekirjas,» imestas ta.
«ERIHit sellisel kujul pole üldse enam olemas, nüüd on teine andmebaas,» selgitas Meltsas otsuse tagamaid. Nimelt tegutseb alates 2014. aasta juulist ERIH loendi asemel ERIH PLUS. «Meil oli vaja otsustada, kas hakata seda uut ka arvestama või jääda vana nimestiku juurde. Ülikoolide esindajad pakkusid välja, et jätkame vana nimekirjaga kuni 2017. aastani, nii et need üksikud, mis mis on klassifitseeritud 1.1 klassifikaatoriga, aga veel ei ole jõudnud nimekirjadesse SCOPUS või Web of Science, jõuaksid sinna,» rääkis Meltsas.
«Muutus on seotud ainult sellega, et ERIHit sellisel kujul enam ei eksisteeri, see viitab nimestikule, mida enam ei ole ega hallata. Tegu on hoopis teise andmebaasiga,» rõhutas Meltsas.
Sellega polnud Sutrop nõus: «Eiei, ERIH toimib väga hästi. ETIS ütleb, et halb on see, et 1000 ajakirja võeti korraga, ühe aastaga vastu. Aga vahepeal seitse aastat ei võetud sinna ühtegi vastu ja nüüd lasti paisu tagant see lahti,» põhjendas ta. «See on bürokraatia, et vähendada humanitaaride rahastamist, sest nende artiklite pealt ju raha makstakse!» läks ta tuliseks.
Sutropi sõnul ei ole kõik, kes ERIHi indeksis, ka mujal. «Näiteks Thomson Reutersi nimestikku on nii raske saada ja sealt on ka välja visatud Eesti ajakirju, näiteks Linguistica Uralica, mis ei täitnud nõudeid. Erakapitalil põhinevasse nimestikku on väga raske saada,» lausus Sutrop.
Meltsase hinnangul on aga ajakirju, mis võiksid täiesti välja jääda, väga vähe. «Hiljuti panin tähele, et Ajalooline Ajakiri, mille pärast mul oli mure, sest see oli näinud vaeva, et ERIHisse saada, oli nüüd jõudnud SCOPUSesse,» tõi ta näite.
Tema sõnul võtavad mõlemad nimetatud andmebaasid vastu avaldusi ajakirjade lisamiseks. «Vahel läheb võib-olla kauem aega, kuni sinna lisatakse. Mõlemad nimetatud andmebaasid on laiendamas oma ajakirjade nimestikku, ka Web of Science on lubanud, et lisavad lähiajal arvestatava hulga kohaliku tähendusega ajakirju, mitte ainult rahvusvahelisi,» rääkis ta.
«Andmebaasid muutuvad tegelikult kogu aeg, see on paratamatu,» lisas Meltsas.
Sutrop oli kindel, et see siiski puudutab hulka olulisi ajakirju. «Näiteks Keel ja Kirjandus on tõesti ka SCOPUSes, aga on osa selliseid, mis pole ei selles ega ka Thomson Reutersis. Püüaksimegi välja selgitada, keda puudutab. Aga päris suurt hulka humanitaariat,» arvas Sutrop.
Sutrop lisas, et ta ei kavanda esmaspäevaks siiski mingit tülinorimisüritust. «Räägime mured ära ja otsime lahendusi, kuidas edasi tegutseda. Võib-olla tõespoolest, kustutagu see register ja kõik on rahul, aga võib-olla pole. See info tuli meile suure üllatusena,» märkis ta.