Lisaks laupäeva varahommikul Tallinna vanglast põgenenud kahele mehele, otsitakse taga septembris Tallinna avavanglaosakonnast lahkunud Igorit ning 2008. aastast on siiani jooksus meditsiiniautost välja hüpanud Alex. Lisaks neile otsitakse juba üle aasta taga elektroonilise järelevalve all olnud Klaidi.
Kokku on hetkel vanglast jooksus neli meest
Ainsana on neist viiest jõudnud Interpoli kodulehele tänaseks 37-aastane Vene kodakondsusega Alex Puškin, kellel õnnestus põgeneda 2008. aasta oktoobris vangla meditsiiniautost.
Varem seitsmel korral kohtulikult karistatud (peamiselt varavastaste kuritegude eest) Puškinit toimetati parajasti Tallinna vanglast Maardus asunud vanglate haiglasse. Sõidukist hüppas ta välja Vana-Narva maantee raudteeülesõidukoha lähedalt.
Tookord ei välistanud vangla, et kurjategija planeeris põgenemist ette, kuna oli varem sama autoga juba sõitnud.
Samas oli Puškinil ka parasjagu õnne - põgenemine toimus ohtlikus liiklusolukorras, mistõttu sai sõiduk peatuda alles kümme meetrit pärast vahialuse autost väljumist. Seetõttu oli Puškinil aega põgeneda piirkonda, kus valvuritel ei olnud võimalik kasutada tema peatamiseks tulirelva.
Meditsiinisõiduki ukse oli tootja spetsiaalselt ümber ehitanud nii, et konvoeeritaval poleks võimalik seda avada, kuid uurimisel selgus, et uks oli rikkis ning vahialune sai selle ise lahti teha.
Kõige tipuks selgitas vangla distsiplinaarmenetlusega, et konvoeerides jättis saatemeeskonna ülem kinnipeetavale paigaldamata käerauad. Selle tulemusena kaotas ülem töökoha.
Mullu 24. aprillil kuulutas kohus tagaotsitavaks Pärnust pärit, kuid Tallinnas elanud Klaid Velavi, kes oli elektroonilise järelevalve all.
Velav on süüdi mõistetud kelmuses, võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises, samuti mootorsõiduki joobes juhtimises.
Erioperatsiooni korraldatud pole
Tänavu 18. septembrist on kadunud ka ettenähtud kellaajaks Tallinna vangla avavanglaosakonda tagasi tulemata jätnud 44-aastane Igor Karp, kes on samuti siiani kadunud. Varavastaste kuritegude eest süüdi mõistetud mees võib endiselt viibida Tallinnas või selle lähiümbruses.
Laupäeva öösel enne kella kolme lisandus sellele seltskonnale veel kaks Tallinna vangla põgenikku – Aleksandr Suhotski ja Eduard Mihhailov, kes esialgsetel andmetel lõhkusid põgenemiseks aknatrellid ja ronisid vanglapiirde remondiks kasutatavaid tellingu osi üksteise otsa ladudes piirdest üle.
«Politsei ja vanglateenistus teevad aktiivset tööd laupäeva öösel põgenenud vangide tabamiseks, kuid seni neid veel kätte saadud ei ole. Kuidas täpselt otsinguid läbi viiakse, ei ole võimalik avaldada, kuid kindlasti kasutatakse nende leidmiseks kõiki võimalikke kanaleid. Samuti ei saa me kriminaalmenetluse huvides avaldada põgenemise kõiki detaile,» kinnitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik. Tema sõnul on juhtunu suhtes alustatud ka distsiplinaarmenetlus.
Politsei pressiesindaja Uku Tampere sõnul on info põgenikest politseipatrullidel olemas, kuid mingi erioperatsiooni põgenike tabamiseks korraldatud ei ole.
«Kui politsei öösel põgenemise kohta info sai, siis reageeris kiiresti ja suurte jõududega,» kinnitas Tampere, kes ei soovinud politseitaktikat täpselt kirjeldada.
«See, mida kõik näha võisid oli, et paaris kohas olid teesulud ja mööduvaid autosid vaadati läbi,» täpsustas ta veidi siiski.
Praegu on vangide otsimine rohkem vanglateenistuse töö, kinnitas politsei.
Ülemõistuse ka endisele valvurile
Venekeelsele Postimehele rääkis hiljuti Tallinna vanglas töötanud valvur, et kui valve korralikult töötas, siis ei ole võimalik, et põgenemine märkamata jäi.
«Kogu perimeetrile on ehitatud valvetornid ja tavaliselt on viies neist ka inimesed. Üks tunnimees on valvepostil korraga neli tundi ja ta peab iga 20 minuti järel helistama spetsiaalse telefoniga keskusesse ja teatama, kas kõik on korras,» kommenteeris endine vangivalvur.
Kui valvur ei helista, siis võtab valvekeskus valvuriga ise ühendust. «Juhul kui valvur telefonile ei vasta, antakse kohe häire ja sündmuskohale saadetakse üksus,» lisas endine valvur.
Tema sõnul on kõik valvurid relvastatud automaatidega.
Nn. pimedaid kohti perimeetril olema ei pidavat – kõiki kohad on valvuritele nähtavad või on vanglamüüri äärde lastud lahti koerad. «Koeri on kolm ja neil on vangla välispiiril oma patrullimisalad,» kirjeldas venekeelsele Postimehele endine valvur.
Ka okastraadis olevat andurid, mis käivitavad signalisatsiooni.
«Vangivalvurid peaksid märkama isegi seda, kui üle müüri üritatakse visata vangidele pakke mobiiltelefonide või muu vanglas keelatuga. Signalisatsioon reageerib igasugusele liikumisele vangla välispiiril ja seetõttu on ette tulnud valehäireid isegi kasside ja muude loomade liikumise puhul,» selgitas endine valvur.
Tuulik kinnitas, et kaasaegsetes Tartu ja Viru vanglates oleks taolist põgenemist läbi viia palju keerulisem.
«25 aasta põgenemiste kohta meil ammendavat ülevaadet ei ole, kuid nagu oleme ka varem öelnud, siis selliseid juhtumeid, kus vang põgeneb vangla territooriumilt, tuleb Eestis ette harva. Üldjuhul üritatakse põgeneda väljaspool vanglat - kas haiglast või konvoeerimise ajal,» lisas Tuulik.
Eelmine kambrist põgenemine toimus 2010. aastal, kui vang lõhkus Murru vanglas öörahu ajal akna ees olevad trellid, väljus hoone katusele ning ületas perimeetri piirded. Järgmisel päeval pöördus vang ise vanglasse tagasi.
«Vanglavälistelt saatmistelt on üritatud põgeneda veel mõningatel üksikutel juhtudel, kuid siis on üritajad kiiresti kätte saadud,» lisas Tuulik.