Haisev peldik jääb minevikku

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui haisev peldik on kaua olnud paljude eestlastele maaidülli lahutamatuks osaks, on selle kõrvale tekkinud terve hulk võimalusi, mis muudavad ka kuivkäimla üpris hügieeniliseks.

«Alguses on ehitatud tavaline, puidust, aga siis vaadatakse ikkagi midagi peenemat ja mugavamat,» selgitab ehituspoe K-Rauta Tondi kaupluse juhataja Merle Kalvet, mis inimesi kuivkäimlaid uuendama tõukab. Huvi kuivkäimlate või nendega seotud toodete vastu kasvab niipea, kui lumi sulab, sest need on tänapäevani paljude suvilate lahutamatu osa.

«Me pakume ikka kompostturvast juurde. Inimesed ütlevad, et võivad ju niisama panna liiva või mulda, aga kompostturvas on nii hästi kuivatatud, et imab kõik endasse ja samas saab seda ka hästi komposteerida,» selgitab Kalvet. Nii saab ka kuivkäimla sisu edukalt tagasi ringlusse lasta ja mullaks muuta.

Täiesti uudset lõhnatut kuivkäimla potti, mis sobib ennekõike sellisesse majapidamisse maakohas, kus elab inimene, kelle liikumine on piiratud, pakub näiteks Biolan. See on sügavkülmutatav kuivkemmergu pott, mille hind on üpris soolane, küündides ligi paari tuhande euroni. «Kõik inimesed on ärevuses, kui ma sellest räägin – arvatakse kohe, et siis on taguots jääs, aga tegelikult on see mugav ja soe, vajab ainult elektrit,» sõnab Kalvet.

Ökoloogiliste kuivkemmergute eksperdi Peep Tobrelutsu sõnul paneb selline käimla teda õlgu kehitama: «Selle toote juures imestan selle üle, miks küll peab seda asja  niimoodi tegema.» Ometi ei ole külmutatav käimla tema sõnul veel nii veider kui üks teine markantne uudistoode, millesse ta ütleb end küll pigem põlguse või irooniaga suhtuvat - nimelt on päris mitmel tootjal üle maailma valikus ka põletav käimla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles