Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Reinsalu toetab riigikogu juurde lobifirmade registri loomist

FOTO: Toomas Huik

Justiitsminister Urmas Reinsalu leiab, et kuigi kogu ühiskonnas ei ole põhjust lobitegevust seadusega reguleerida, tuleks kehtestada lobireeglid parlamendiliikmetele ja luua riigikogu juurde ka lobifirmade register.

Euroopa korruptsioonivastane komisjon GRECO on esitanud parlamendi korruptsiooniriskide vähendamiseks rea soovitusi, sealhulgas teinud ettepaneku kehtestada reeglid riigikogu liikmete suhtlusele lobitöö tegijate ja teiste õigusloomet mõjutada püüdvate isikutega.

Septembri lõpus korruptsioonivastase erikomisjoniga lobireeglite teemat arutanud Reinsalu kinnitas, et ei pea mõistlikuks kogu ühiskonnas seadusega kõikehõlmavaid lobireegleid kehtestada, sest see oleks liialt ulatuslik registrimajandus üpris küsitava tulemusega.

«Minu meelest on mõistlik, kui parlament reguleerib ise oma enesekorraldusõigusega lobireeglid parlamendiliikmetele ning kehtestab ka protseduuri, kuidas professionaalseid lobiorganisatsioone saab registreerida riigikogu juures,» ütles Reinsalu Postimehele.

Tema sõnul peaks ühiskonnas kasvama kindlustunne, et riigikogu seadusandlik töö on läbipaistev. «Huvirühmade töö on legitiimne, kuid avalikkusel on õigus sellest omada ülevaadet,» lausus Reinsalu ja kinnitas, et justiitsministeerium on valmis selles töös korruptsioonivastast erikomisjoni abistama.

Komisjoni esimees, Vabaerakonna fraktsiooni kuuluv Artur Talvik nentis, et seadusloome läbipaistvuses on nii kaasamise kui lobitegevuse osas nõrku kohti, kuid ühtki väga head lahendust ei ole tema meelest seni välja käidud. Ka register oleks Eesti-suguses väikeses ühiskonnas tema hinnangul vaid neile, kes niigi läbipaistvalt tegutsevad. «Kes läbipaistmatut lobi teevad, teevad seda endiselt kuskil jahil või saunas. Me ju kõik tunneme kõiki,» ütles ta.

Tema sõnul on lobitegevuse puhul põhiline küsimus üldises poliitilises kultuuris. «Põhjamaad ei reguleeri lobistamist ja seal on asi selles, et neil on avatud asjaajamise kultuur nii sügav. Meil on asjad teistmoodi, meil on pool ühiskonnast pigem avatud asjaajamise poolt ja teine pool tahaks bütsantslikult asju ajada. Küsimus on selles, kuidas selle teise poole mõttemaailma muuta,» rääkis Talvik ja lisas, et eelistaks ise elada ühiskonnas, kus lepitakse asjad kokku, kuid ei tehta juurde järjekordseid regulatsioone, millest hakatakse otsima rehepapi kombel möödamineku võimalusi.

Siiski kinnitas ta, et komisjon jätkab selleteemalisi arutelusid ja kohtumisi ning loodab ühel hetkel välja tulla ettepanekutega, mis seadusloome läbipaistvust ja sellega seoses ka kaasamist ja lobitööd käsitlevad. «Täna ei julge ma veel öelda, et see kindlasti on register või lobireeglite koodeks või mingi muudatus riigikogu staatuse seaduses,» lausus Talvik.

Tagasi üles
Back