Talvine raiehooaeg on käeulatuses

, SA Erametsakeskus juhatuse liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Me

Kuigi tänapäeval käib metsategu aasta läbi, on talv raietegevuseks ikkagi parim aeg. Siis ei lõhu masinad metsapinnast ega kannata teedevõrk. See tähendab, et metsaomanikel oleks viimane aeg talvine raieplaan läbi mõelda.

Kui enda soovidega ärgata alles siis, kui krõbe talvekülm on kätte jõudnud, on raiemasinad teiste metsades juba tööl ning metsategu jääb tõenäoliselt tulevikuaega ootama.

Aga kas tasubki raiuda? On ju mitmel korral kuulda olnud, et puidul õiget hinda polegi. Tõepoolest, võrreldes mõne aasta taguse ajaga on nii paberi- kui küttepuu hinnad langenud. Ka palgi hind ei ole allapoole tulekust puutumata jäänud. Nii on üsna sagedasti kuulda arvamust, et raiemõtted võiks peast heita. Siinkohal tasuks siiski aru pidada.

Kindlasti tuleb tegevused hoolikalt läbi mõelda, selgitada, mis metsa seisukohast parim võiks olla. Võib juhtuda, et metsa seisund on jõudnud sinnamaale, kus juurdekasvamine on juba lagunemisprotsessiga asendunud. Kui sel juhul majandamine mõned aastad edasi lükata, võib metsast saadav tulu hoolimata tõusnud puiduhindadest jääda tagasihoidlikumaks kui oleks olnud kehvema turusituatsiooni korral. Seega – igale metsale oma otsus.

Metsaomaniku puidutulu ei kahane

Eesti metsatööstusettevõtted on usinasti investeerimas. Laiendatakse nii sae- kui vineeritööstusi, pidevalt lisandub tootmisvõimsusi pelletitootmises ning energiamajanduses on puit tasapisi fossiilseid kütuseid tagaplaanile jätmas. Need on head arengud. Nii igale üksikule metsaomanikule kui ka Eesti ühiskonnale tervikuna, kes tänu jõudsalt arenevale metsatööstusele saab kasvavate maksutulude näol suuremat rikkust nautida.

Kõigi metsamajandusprognooside kohaselt nõudlus kodumaise puidu järele üha kasvab. Nii on aastaks 2017 ennustatud isegi puidunappuse saabumist 1. Tea, kas asi just sinnamaale välja läheb, kuna lisaks ohtrale metsaressursile on kas või puhtaksraiumist ootavaid põlluservi või kraavipervesid omajagu. Aga metsaomanike jaoks peaks turuolukord paranema küll. Muide, on üks ülipikk ennustus, mis siiamaani on enamjaolt täppi läinud. Nimelt on juba 1910. aastal (!) avaldatud ameeriklase Georg Tritchi koostatud saematerjali turutsüklite ennustus kuni aastani 2023.

Ennustus on senises ajaloos hämmastavalt täpseks osutunud. Selle järgi oleme sisenenud taas kasvufaasi ning saematerjali nõudluse tipp võiks saabuda mõne aasta pärast 2!

Võsas kasvavad tulevikupalgid

Raie ei tähenda kaugeltki ainult palgimõõtu puude langetamist. Soovides metsa kasvutingimusi parandada, tuleb kasvule kaasa aidata sel ajal, kui ongi metsa kasvamise aeg. Nii ei saa hooldusraiet tegemata jätta, kuna hooldusraieta ei ole noorel metsal häid väljavaateid tulevikus väärtuslikuks puistuks kujuneda. Kuna hooldusraie võib metsaomanikule tähendada esialgu vaid kulusid, on riik siinkohal toetusrahaga abiks.

Nii saab Erametsakeskuse kaudu kuni 30-aastases puistus hooldusraiet tehes toetust kuni 140 eurot hektari kohta. Toetustaotluste esitamise periood jääb tõenäoliselt järgmise aasta esimesse poolde, mistõttu ongi sobiv aeg hakata ka selle töö vajalikkust oma metsa osas üle vaatama. Kuna tegemist on väga olulise metsakasvatustööga, siis on toetuse tingimused sätitud nii, et hooldusraie toetuse taotlejatel on eelis teistele töödele abiraha küsijate ees. Võsas on tulevikupalgid peidus. Tuleb anda neile võimalus suureks sirguda!

Ei ole harvad juhused, mil metsaasutusse sisse astuv kohmetuvõitu metsaomanik alustab oma lugu sõnadega «mul on seal kuskil mingi mets …», ise seejuures mõnevõrra häbenedes, kui vähe ta oma varast teab. Ei tasu häbeneda. Me kõik teame vähe sellest, millega igapäevaselt kokku ei puutu.

Metsa-asjade ajamisel tasuks pöörduda metsa asukohajärgse metsaühistu poole. Metsaühistu roll ongi pakkuda kõiki neid teenuseid, mida metsaomanikud vajavad. Nii üldist metsanduslikku infot, atesteeritud konsulendi head nõuannet kui ka abi metsatööde organiseerimisel.

Ühistu kaudu – liites ühte protsessi erinevate väikeste metsatükkide majandamise – on ju võimalik soodsamalt saada metsa kasvatamiseks vajaminevaid teenuseid, aga ka müüdavate puude eest paremat hinda. Ühistust võikski uurida, milline on oma metsa eeloleva talve raievajadus ja kuidas pärast raiet ka uue metsa sirguma saaks. Metsaühistute kontaktid leiad SA Era-metsakeskuse veebiküljelt.

Kevad käes

Tõsi ju on, et puudel alles lehed langemas ning külmadki veel saabumata. Ja ometigi tasub metsaomanikul juba nüüd pilk kevadesse pöörata. Uue metsa rajamise aeg saabub niikuinii.

Kahjuks võime kindlad olla selleski, et metsataimi napib ka järgmisel kevadel. Eesti metsaomanikud on hakanud usinalt uut metsa rajama, mistõttu kodumaiste taimede hulk ei ole meie vajaduste täitmiseks piisav. Metsaühistud koguvad juba sügisel oma liikmetelt infot kevadise taimevajaduse kohta, et kevadistel istutajatel oleks, mida istutada. Tahtmata kevadisel ajal langi servas nõutult käsi laiutada, tasub taimede saamise osas juba nüüd ühistuga võimalused läbi rääkida.

Niisiis, nagu ikka, nõnda ka praegusel ajaperioodil metsaomanikul tegemist jätkub: talvine raievajadus tasub üle vaadata, hooldusraiete ja muude metsakasvatustööde olulisust mitte unustada ning olla mõtetes juba ka kevadise metsauuenduse juures.

Otsuse, mida metsas ette võtta, teeb iga omanik ise, aga ühistu spetsialistidega tasuks ikka nõu pidada.

1) Vt ettekanne «Puidukasutus Eestis», Raul Kirjanen, seminaril «Puid energiaks 2015». Kättesaadav SA Erametsakeskuse veebiküljelt.

2) Kättesaadav https://www.flickr.com/photos/vulpes/166506004

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles