Selle kuu alguses, 1.–3. oktoobril toimus Tartus teaduse tippkeskuse ENVIRON rahvusvaheline lõppkonverents «Environmental Adaptation: from Molecules to the Planet» enam kui 100 teadlase osalusel.
Kliimamuutuste konverents tõi Tartusse maailma tippteadlased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konverentsi teemad käsitlesid muu hulgas globaalsete muutuste mehhanisme ja muutuste mustreid, biogeensete lenduvühendite rolli taimede kohanemisel, kohanemist raku ja taime kui indiviidi tasandil, taime ja mikroobi vastasmõju muutuvas keskkonnas ning süsiniku ja lämmastiku ringet metsa ja märgalade ökosüsteemis.
Kui saame aru ökosüsteemide võimest kohaneda keskkonnamuutustega, on see võti ennustamaks ökosüsteemi käitumist globaalsete muutuste korral.
Taimede kasv on kõige kiirem tingimustes, kus keskkonnatingimused taimede elutegevuseks – õhu- ja mullatemperatuur, valguse, toitainete ja mullavee kättesaadavus – on optimaalsed.
Paraku looduses on optimumtingimused pigem erandiks kui reegliks, mistõttu taimede elutegevus on tihti erinevate keskkonnastresside poolt piiratud. Samas on kõigil elavatel organismidel väga oluline võime stressitingimustega kohanemiseks, mistõttu saavutatakse elutalituse suurem aktiivsus stressitingimustes kui ilma kohanemiseta.
Ökosüsteemide keskkonnamuutustega kohanemist ei arvestata senini kliimamuutuste mõju tulevikuennustustes. See on üks peamistest tuleviku kliimat ennustavate mudelite puudusi, sest taimede kohanemine mõjutab ülemaailmset süsiniku ja lämmastiku ringet. Samuti mõjutab stress taimede võimet eritada lenduvaid orgaanilisi ühendeid ning sellega taimede panustamist õhukvaliteeti, orgaaniliste aerosoolide tekkesse ning pilvede moodustumisse, mõjutades niimoodi otseselt kliima ülemaailmseid muutusi.
Teadustöö
Selleks, et oleks võimalik kliimamuutuste kohta luua täpsemaid ja paremaid mudeleid, on teadlased koondunud ENVIRON tippkeskusesse, kus käivitati erinevad valdkondadevahelised uuringud. Sealhulgas laborieksperimendid taimedega ja mudelitel põhinev teadustöö.
Näiteks viisid teadlased läbi katsed taimedega kasvukambrites, kus muudeti valgusrežiimi – valgus lülitati kord sisse ja teatud aja järel välja. Samaaegselt muudeti ka CO2 sisaldust taimekambris jne.
Eesmärgiks oli tundma õppida, mis toimub taime organites, eriti õhulõhedes, mis on stressiolukordades tähtsad tegutsejad. Õhulõhede sulgumist ja avanemist korraldavad molekulid, tähtsat rolli mängivad taimegeenid. Kui saada juurde teadmisi, kuidas toimivad molekulaarsed mehhanismid, kuidas stressis taim käitub, siis on võimalik paremini koostada mudeleid, et ennustada, kuidas käitub terve ökosüsteem ja kuidas mõjub see terve maailma kliimale.
Teadustöö tulemusi kasutatakse stressi mõju mudeldamisel, alates molekulaarsel tasandil toimu-
vate stressimehhanisme kulgemisest kuni ökosüsteemi kohanemiseni.
Keerukus seisneb samaaegselt või ka järjestikku toimivate stressi mõjude arvestamises kohanemise kiirusele ja ulatusele.
Töö tulemusel määrati peamised mehhanismid taimes, mis kontrollivad kohanemist erinevat tüüpi stressiga ja nende vastastikmõju muutuvates keskkonnatingimus-tes.
Samuti kaardistati stressist põhjustatud sündmustega kohanemise molekulaarsed mehhanismid peamistel funktsionaalsetel tasanditel ning prognoositi süsiniku, lämmastiku ja vee bilanssi maismaa ökosüsteemides ülemaailma muutuvates keskkonnatingimustes.
Kestlik majandamine
Uurimistulemused on aluseks Eesti, aga ka Põhjala riikide loodusressursside kestlikul majandamisel ning pikaajalise maakasutuse kavandamisel põllumajanduses ja metsanduses. Lisaks sünergiale teadustöös ja vahendite kontsentreerimisele tagas tippkeskus tingimused doktorantide ja järeldoktorite tipptasemel ettevalmistamiseks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et teaduse tippkeskuse töö on olnud väga edukas. Meie teadlaste töö taimede stressivastuste ja kliimamuutuste kohanemise molekulaarsete, füsioloogiliste ja ökoloogiliste kontrollmehhanismide kohta on äratanud maailmas suurt tähelepanu ning loonud eeldused kohanemise arvestamiseks suureskaalalistes kliima ja biosfääri vastasmõju kirjeldavates mudelites.
Lisaks on tippkeskuse teadlased nelja tööaastaga selgitanud kliimamuutuste mõju Eesti kasvuhoonegaaside bilansile, taimehaiguste levikule, samuti on nad osalenud Eesti keskkonnamuutustele kohanemise strateegia väljatöötamisel.