Birgit Andermann ja Mehis Nurmetalu jalutasid mullu suvel Pärnus Augustiunetusel ning nautisid erinevate tänavakohvikute hõrgutisi. Samal õhtul tekkis noortel mõte, et tahaks ise ka midagi sellist teha, kuid soov oli teistest eristuda.
Omanäoline rändkohvik Pitsimaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõne aja möödudes sündis idee, et paneks toidud hoopis pitsi. «Söödame inimesi vaimselt, mitte füüsiliselt,» võtab Pitsimaja idee kokku Mehis Nurmetalu.
Kohtun Pitsimaja loojatega Palamusel Paunvere laadal. Huvi teistsuguse söögipakkuja vastu on suur, enamjaolt proovitakse mitut suupistet korraga, nii magusaid kui soolaseid. «Lõhetartar on hitt ning teine on pistaatsiajäätis,» tegi laadapäeva esimesest poolest kokkuvõtte Mehis Nurmetalu. Kohviku peremees ei pea paljuks vahepeal ka autost lõõtspill haarata ning külastajate rõõmuks «Ukuaru valssi» mängida.
Pitside sisu
Mehis Nurmetalu ütles kaks aastat tagasi, et talle meeldib süüa teha, aga ta ei oska. Seda meelt on mees ka praegu ja samastab ennast Gusteau’ga animafilmist «Ratatouille», kes ütles: «Kõik võivad kokata!».
Menüü koostamisel lähtuti sellest, et valikus oleks midagi nii lõhest, valgest kalast, seentest, juustust kui ka lihast. «Me teeme oma maitsete järgi kokkamist, mitte kokaraamatu järgi,» sõnas Birgit Andermann ja rõhutas, et toitu peab valmistama ikka südamega.
Näiteks tatra-kukeseene salat valmis sellisel kujul tänu juhusele, et kodus oli eelmise päeva õhtusöögist järelejäänud tatart. «Kuke-
seenesalatile lisasin proovimise eesmärgil tatart ja sain aru, et sellest võib veel hitt saada,» meenutas Mehis Nurmetalu ühe retsepti sündi.
SuVein, MuVein, TaVein
Lisaks söögielamusele on Pitsimajas võimalik nautida koduveine ja limoncellot. Mehis Nurmetalul on seljataga viieaastane kogemus veinivalmistamises. «Hakkasin pihta klaaspunsuga, kuhu käis mahl ja suhkur ning seejärel kuueks kuuks nurka käärima,» kõneles Mehis Nurmetalu. Nüüd aga müüakse veinikomplekte, mille tulemusel on kogu valmimise protsess viidud nelja nädala peale.
Paunvere laadal pakuti külastajatele enda valmistatud limoncellot ja Mehis Nurmetalu hea sõbra Aare
Veinikeldri veine, sest Pitsimaja oma veinid müüdi kõik Augusti-unetusel ära.
Kohviku peremees valmistab praegu küll veel ainult õuna ja aroonia segust veini, kuid nimed on aastakäikude lõikes ikkagi erinevad: SuVein, MuVein, TaVein. SuVeini pudelilt leiab ka vahvad luuleread, mis sündisid koos selle veiniga. «Su hingeõhul kirsiõie lõhn, Su soojal pihul lööb lõkendama tuhk, Su kauni ihu kõrval tuhmub tähesära, Su lõbus silmapaar kõik mured pühib ära … »
Hobist sai äri
Augustiunetusel, kus Pitsimaja end esimest korda tutvustas, said Birgit Andermann ja Mehis Nurmetalu ka kohe aru, et niisugusel kujul nende kohviku kontseptsioon töötab. Alguses mitte ärilisel eesmärgil loodud projekt kujunes lõpuks ikkagi heaks äriideeks, mida tuli kaitsta. «Üks restoranipidaja ütles meile, et ta annab nädal aega. Kui me selle aja jooksul Pitsimaja ära ei registreeri, siis teeb ta seda ise,» kõneles Mehis Nurmetalu.
Tänaseks on kaubamärk ja domeen registreeritud ning usin töö käib kodulehe väljatöötamisel. Järgmisel aastal on noortel kohvikuomanikel plaanis läbi käia kõik erinevad tänavakohvikute festivalid ning hakata lisaks pakkuma catering-teenust.
Birgit Andermanni ja Mehis Nurmetalu ühine unistus on kutsuda ellu tõeline pop-up kohvik Pitsimaja, millel puudub kindel aadress – ollakse seal, kuhu mõte ja süda viib.