Nii sajuvaest oktoobrit pole enne olnud

Madal veetase Emajõel.

FOTO: Margus Ansu

Tänavune oktoober on alanud harukordselt sajuvaeselt - nii vähe sademeid pole viinakuu esimene pool näinud viimased 50 aastat - ning see tähendab, et ka meie veekogud peavad hakkama saama oluliselt madalama veetasemega.

Ka möödunudaastane sügis oli väga kuiv. Toona sadas kolme kuu peale kokku kõigest 97 millimeetrit sademeid, mis tegi sellest kõige kuivema sügise alates 1961. aastast. Sealjuures oli oktoober 41 millimeetriga sügise sajuseim kuu.

Kuna tänavust sügist on jäänud umbes poole jagu, on selle kohta kokkuvõtete tegemiseks veel vara. Küll aga saab vaadata igat kuud eraldi. Ilmateenistuse ilmaprognooside osakonna juhtivsünoptik Taimi Paljak ütles Postimehele, et september oli sajuhulga poolest keskmine, kuid oktoober seevastu ei ole sugugi tavaline olnud.

«Oktoober on kindlasti olnud väga kuiv,» sõnas Paljak, «sajuhulga vähesuse poolest on oktoobri kaks esimest kümnepäevakut olnud läbi aegade esikohal.» Seesugust sajuhulga mõõtmist on tehtud 1961. aastast alates.

«Sajuvaene ilm on tingitud kõrgrõhkkonnast. Meie aladel on pikalt püsinud kõrgrõhkkond ja tänu sellele on ka kuiv. See on üsna loogiline,» selgitas Paljak.

Paljak rõhutas, et erakordne on tänavuse sügise juures ka see, et meil on küllalt palju olnud päikeselisi päevi. «Sügisese kõrgrõhkkonna korral ei ole see üldse tavapärane,» ütles ta.


Ka veetase erakordselt madal

Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Tiia Pedusaar tõdes, et vähesest sademetehulgast tulenevalt on ka veetase meil praegu erakordselt madal. Viimase kolme kuu - juuli, augusti ja septembri - jooksul jõudsid väga vähesed Eesti siseveekogud kuu keskmise tasemeni. «Enamike puhul moodustab veetase pikaajalisest keskmisest 10, 20, 50 protsenti. Mõnedes veekogudes on veetase keskmisest 10 protsenti või alla sellegi,» märkis Pedusaar.

Veetase siseveekogudes täna hommikul / allikas: kuvatõmmis ilmateenistuse kodulehelt.

FOTO: Kuvatõmmis

Kõige «hullem» on olukord ehk veetase kõige madalam Eesti idaosas. Samuti on veetase Pedusaare sõnul päris madal Lääne- ja Põhja-Eestis. Keskmisele küündivad kõige lähemale veetasemed Lõuna-Eesti veekogudes.

Täna hommikul kella 8 ajal oli Tartus Emajõe veetase -3 sentimeetrit. «See ei ole ajalooline rekord, tegelikult on palju madalamaid veetasemeid olnud,» ütles Pedusaar. Samas aga nentis ta, et kolm sentimeetrit madalam veetase on kindlasti suur langus.

«Kui jõed ja järved lähevad jäässe väga madala veeseisu juures, siis need jäävad palju varem ja hõlpsamini ummuksile. See tähendab seda, et järveelustik kannatab,» kirjeldas Pedusaar, mis võib juhtuda, kui veetase enne talve saabumist oluliselt ei tõuse.

Küll aga on juba alanud nädala teises pooles vihmahoogusid oodata – kolmapäeval on Lääne-Eestis 50-protsendiline vihma tõenäosus ning neljapäeval ja reedel jõuab vihmasadu ka mujale Eestisse.


Päevased sadememaksimumid oktoobris:
1. okt – Narva 3,7mm
2. okt – Narva 0,7mm
3. okt – 0
4. okt – 0
5. okt – Heltermaa 0,1mm
6. okt – Jõhvi 0,2mm
7. okt – 0
8. okt – Kunda 3,9mm
9. okt – Jõhvi 1,0mm
10. okt – Jõhvi 1,7mm
11. okt – 0
12. okt – Roomassaare 0,1mm
13. okt – 0
14. okt – Narva 2,4mm
15. okt – 0
16. okt – 0
17. okt – Türi 0,2mm
18. okt – Tartu-Tõravere 0,3mm

Tagasi üles