Aivar Reinap: kahepalgeline maksukoguja

Aivar Reinap
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivar Reinap
Aivar Reinap Foto: Postimees

Juba aastaid levitatakse mõtet, et noortel pole pensionipõlves suurt riigi abile loota, sest pensionäride arv kasvab ühel hetkel töötajatele ehk maksumaksjatele üle jõu. Nii tõstetakse pidevalt pensioniiga ning pensioni suurus jääb normaalsele elatustasemele tunduvalt alla.

Kui igaüks peab endale ise pensionisambad tekitama, siis ei osata eriti hinnata ka sotsiaalmaksu maksmist. Enam ei saadeta ka posti teel koju igal aastal esimesse pensionisambasse kogunevaid pensionipunkte, mistõttu jääb võimalik riigipension paljudele kaugeks ja arusaamatuks. Vähemalt teise ja kolmandasse pensionisambasse kogunevad eurod on internetipangas pidevalt silma all ning lisavad veidigi kindlust tuleviku suhtes – kui ainult õnnestuks see raha pensionifondidelt suuremate kahjudeta kätte saada.

Nii polegi imestada, kui sotsiaalseid tagatisi ei osata hinnata ning eelistatakse parem võtta kogu raha kohe välja: eks siis tulevikus paistab, kuidas hakkama saab.

Nüüd on aga maksuamet hakkanud sotsiaalmaksu maksmisest kõrvale hoidvatele inimestele jahti pidama. Kui töötajate registriga püütakse n-ö mustalt, sularaha eest tööd tegevaid inimesi, siis nüüd on riigikohtu lahendi abil võimalik rünnata ka ettevõtjaid. Sisuliselt võib peaaega kõik tööd palgatööks kvalifitseerida ning sellelt ka täie rauga tulu- ja sotsiaalmaksu nõuda.

Kui kallis advokaat või osav firmajuht võib praegu ausalt piirduda vaid oma tulude nimetamisega dividendideks ja nende pealt vaid parimal juhul tulumaksu maksta, siis õnnetu poemüüja saab oma töö eest kätte vaid summa, kust on juba maha kärbitud tulu- ja sotsiaalmaks. See võib paljudele ebaõiglane tunduda, aga eks selleks tulebki rohkem õppida, et elus paremini hakkama saada.

Kahtlemata on ettevõtjatel õigus pahane olla, kui maksuamet hakkab senist ideoloogiat suvaliselt ümber hindama. Kindlasti on erinevates ettevõtlusvormides püütud ellujäämiseks või kiiremaks arenguks vähem makse maksta, sest maksude maksmine pole kellegi äriidee.

Kui nüüd kuulutada, et ettevõtjad on petised ja neist tuleks maksurehaga jõuliselt üle käia, siis tekitab see pahameelt. Tõenäoliselt on siiski vaid väike osa ettevõtetest sellised, kelle äriideeks on peita töösuhe osaühingu taha, et selle arvelt säästetud maksusummad tööandjaga ära jagada. Vari on aga nüüd langenud kõigile ettevõtjatele.

Alles mõni nädal tagasi tunnustas riik ettevõtjaid oma lipupäevaga, sest ettevõtjad loovad töökohti, kasvatavad majandust ja … maksavad makse, et riik saaks edukalt toimida. Nüüd siis, pidupäevajärgsel argipäeval, hakatakse Venemaa sanktsioonide, välisturgude nõrga seisu ning kohaliku turu väiksuse tõttu kannatavaid ettevõtjaid uuesti liistule tõmbama.

Kui inimesi eriti juurde ei tule, siis tuleb olemaolevatest rohkem välja pigistada. See aga, et seni hästi töötanud lüpsilehm võitleb isegi ellujäämise eest, ei paista eriti kellelegi korda minevat. Isegi kohalik ärileht kasutab ettevõtjate suhtes maksuametiga sarnast ründavat stiili, mistõttu võib paljudel tekkida lootusetuse tunne.

Kui tavaline palgatöötaja ega ka ettevõtja ei saa loota normaalsele tulevikule, võib ta ühel hetkel lüüa käega ja minema kolida. Väike Eesti ei saa aga seda endale lubada, sest kõik eestlased on meile väga väärtuslikud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles