Eilsesse Harjumaa vihmasesse taevasse lennutatud saluudid katkestasid hetkeks sajuhoo ja kuulutasid viimase kahe aasta suurima töö Tallinna–Tartu maanteel – Vaida–Aruvalla teelõigu – avatuks.
Tallinna–Tartu maantee värskeim lõik sai kohalikelt kiita
16. september 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaida viaduktile avamist uudistama tulnud kohalikud elanikud kiitsid üksmeelselt uut teed ja silda. «Enne oli siin ümberringi ainult võsa, nüüd on kõnniteed ja valgustus, ilus ja korras,» hindas avamist uudistama tulnud vaidalane Lille Baumann tehtu heaks. Naine lisas, et liikleb autoga vaid reisijana.
Autojuhi vaatevinklist hindas uut liiklussõlme Vaida elanik Tiina Vihul. Temagi esialgne hinnang oli positiivne. Maan-teele peale- ja mahasõitu on naine veel saanud vähe proovida, aga liiklusskeemiga harjumine peaks tema arvates tulema kergelt.
Uut teelõiku, viaduktile peale- ja mahasõitu katsetanud Postimehe autojuht Valdur Viikmaa pidas teed samuti heaks. Sillalt Tartu maanteele mahasõit oli tema hinnangul sujuv ja liikluskorraldus loogiline. «Korralik ja kindlasti kallis eurovärk,» arvas aastakümneid roolikeeramisega leiba teeninud mees.
Teelõigu ümberehitus 20.–26,8. kilomeetrini läks maksma 530,6 miljonit krooni. 275 miljonit sellest summast andis Euroopa Liit. Ehituse käigus rajati turvalisust suurendavad eritasandilised liiklussõlmed, remonditi ja ehitati kõrvalmaanteid ning ehitati ligi viis kilomeetrit kergliiklusteed.
Müra summutamiseks rajati 2,4 kilomeetrit müratõkkevalli koos taraga ja maantee ületamiseks jalgsi Eesti pikim, 124 meetrine jalakäijate sild.
Veidi enne avamist vaatas oma tööd üle Vaida jalakäijate silla projekteerija AS Resand insener-konstruktor Ragnar Pabort.
«Põhimõtteliselt olen rahul, minu arust näeb see hea välja ja materjalid on siin sellised, mida Eestis mujal ei kohta,» rääkis ta. «Sillapostid on seest õõnsast liimpuidust, mida kasutatakse sildade ehitamisel Rootsis.»
Jalakäijate silda kasutab praegu veel vähe inimesi, sest kui läänepoolsel küljel on Vaida asula, siis ida pool laiutab esialgu tühjus. «Sild saigi perspektiiviga ehitatud, mõeldes sellele, et tulevikus kerkivad elamud ka teisele poolele,» tõdes Pabort.
Majandusminister Juhan Partsi sõnul pole keskmise suurusega teelõigu valmimine kogu Tallinna–Tartu maantee ümberehitamise vajadust arvestades samas väga eriline saavutus. «Nii nagu tänane ilm siin avamisel on vihmane, on vihmane ka majanduselu,» sõnas ta.
Küll aga peaks see avamine olema Partsi sõnul stardipakuks paljudele järgnevatele avamistele Tallinna–Tartu maanteel ning neid peaks regulaarselt toimuma peaaegu iga aasta, seni kuni tee on täies pikkuses neljarajaliseks ehitatud.
Kui kauges tulevikus ohtlike möödasõitudeta ühest linnast teise saab, on ministri sõnul praeguses rahaliselt keerulises olukorras raske ennustada. Eriti kui valitsusliidus puuduvad kokkulepped, kas raha kokkuhoiu nimel vähendatakse ka kütuseaktsiisist teedeehitusele laekuvat 75 protsendi suurust osa.
Parts teedele laekuva raha vähendamise pooldajate leeri ei kuulu. «Selge, et Tallinna–Tartu maantee ehitus ei saa toimuda teiste teede arvelt, aga mina panustaksin erakapitali kaasamisele, mis tähendab, et suurtel objektidel jääks ehitusrisk ehitaja kanda,» ütles ta.
Partsi sõnul on esialgu kindel, et 25. septembril kuulutatakse välja riigihange Aruvalla-Kose 15-kilomeetrise teelõigu ehitamiseks. «Kui ettevõtted teevad soodsad pakkumised, on võimalik, et ehitamine algab järgmisel aastal, praegust üldist majandusolukorda arvestades peaksid aga pakkumised olema riigile soodsad,» kalkuleeris majandusminister.
Ülejärgmisest aastast võiks jätkuda tee-ehitus juba Kosest edasi, jõudes järgneva kolme aastaga Järvamaale Mäo ristini.
Vaida-Aruvalla
• Turvalisust suurendab uuendatud 6,8 kilomeetri pikkusel teelõigul
3,5 kilomeetri pikkuselt valgustus ja üheksa kilomeetrit võrkpiirdeid.
• Ümberkaudsete elanike eluolu peaks maantee varasemast vähem häirima tänu 2,4 kilomeetri pikkusele müratõkke vallile ning tarale.
• Kohalikule liiklusele ehitati kogujateed ja nendelt on peateele juurdepääs tagatud ainult eritasapinnaliste liiklussõlmede kaudu. Jalakäijatele ja ratturitele ehitati ligi 5 km kergliiklusteed.
• Remonditi ja ehitati 12,7 kilomeetrit kõrvalteid ja suunati kohalik bussiliiklus neile.
• Teelõigule ehitati maantee ületamiseks 124 meetri pikkune jalakäijate sild.
Allikas: maanteeamet