Euroopa inimõiguste kohus tegi täna Eesti riigile õigeksmõistva otsuse 45 Vene erusõjaväelase kaebustes Eesti Vabariigi vastu, leides, et Eesti ei ole rikkunud nende õigusi.
Eesti sai inimõiguste kohtus Vene erusõjaväelaste pensioniküsimuses võidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaebajad leidsid, et neid on diskrimineeritud ja nende omandiõigust – õigust pensionile – on rikutud.
Kaebajad leidsid, et kui neile makstakse pensioni 1994. aastal sõlmitud Vene relvajõudude pensionäre puudutava Eesti-Vene kokkuleppe alusel, on nad jäetud ilma pensionist ja et neid on diskrimineeritud, sest üldiselt ei ole Eesti pensioni saamisel seatud tingimuseks, et isik ei saaks samaaegselt pensionit välisriigist, kuid nimetatud Eesti ja Venemaa vaheline kokkulepe sellise piirangu seab.
Inimõiguste kohus leidis täna tehtud otsuses, et kaebus on küll vastuvõetav, ent asus analüüsi tulemusena seisukohale, et kaebajate õigusi ei ole rikutud. Kohus märkis, et diskrimineerimisest saab rääkida üksnes siis, kui võrdseid ei ole koheldud võrdselt. Kohus leidis, et antud juhul olid kaebajad erisubjektid, kelle suhtes kehtisid erireeglid ja seega oli nende erinev kohtlemine õigustatud.
Kohus rõhutas ka riikide suurt kaalutlusõigust, kui kõne all on majandusliku või sotsiaalse strateegia üldised meetmed. Kohus nõustus Eesti selgitusega, et antud juhul tuleb arvesse võtta erilist ajaloolist konteksti, milles 1994. a kokkulepe sõlmiti. Samuti seda, et erusõjaväelased teadsid juba Eestisse jäämise otsuse tegemisel tulevikus Eesti pensioni saamise tingimusi.
Seega leidis kohus, et kaebajad ei ole võrreldavad ühegi teise pensionäridegrupiga Eestis ja seega ei riku nende suhtes kehtiv regulatsiooni nende õigusi.
Rahaline nõue 5,3 miljonit
Eesti ja Vene Föderatsiooni uue pensionileppe sõlmimise läbirääkimiste osas märkis inimõiguste kohus, et selliste läbirääkimiste pidamine ei muuda kehtivat regulatsiooni diskrimineerivaks. Muude kaebajate kaebuste osas tunnistas inimõiguste kohus kaebused üldse vastuvõetamatuks.
Kaebajate varalise kahju nõue oli esitatud summas üle 5,3 miljoni krooni ja hõlmas kaebajate väitel saamata jäänud Eesti pensioni. Kuna kohus ei rahuldanud kaebajate kaebust, siis jäi ka kahjunõue täielikult rahuldamata.
Kaebajatel on õigus esitada otsuse tegemisest kolme kuu jooksul taotlus asja uuesti läbivaatamiseks 17 kohtunikust koosnevale suurkojale. Suurkoda võtab asja arutamiseks erandjuhtudel - kui kaebus tõstatab olulise, konventsiooni tõlgendamist või kohaldamist käsitleva või üldise tähtsusega küsimuse.