Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort ütles Keskerakonna esimehe, Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaare korruptsiooniasjast rääkides, et kuigi igal inimesel on põhiseaduslik õigus ennast kaitsta, ei tohiks kaitsetaktika põhineda riigi mustamisel ja ilma tõenditeta ühiskondliku viha tekitamisel.
Septembri teises pooles pistise võtmise kahtlustuse saanud Savisaar on korduvalt nimetanud tema suhtes käivat uurimist poliitiliselt kallutatuks. Näiteks oktoobri alguses kirjutas ta Tallinna linnavalitsuse ajalehes Pealinn, et «Rahvarinde demokraatlik valitsus ei oleks ka oma halvimates unenägudes osanud ette näha, et niiviisi pannakse alus uuele võimutruule poliitilisele politseile, kes hakkab 21. sajandi Eestis tsaariaegse ohranka kombeid ja tavasid taastama». Samuti on Savisaar viidanud, justkui oleks kahtlustuste taga Isamaa ja Res Publica Liit.
Koorti hinnangul on sellised avaldused inimeselt, kes on 1990. aastate alguses juhtinud üleminekuvalitsust ja hiljem tegutsenud poliitikas mitte väiksema jõuga, kahetsusväärsed. «Aastal 2015 ei oma kindlasti ükski poliitiline partei võimalust käskida ja represseerida oma poliitilisi vastaseid läbi riigiaparaadi. Tänasel päeval ei ole kindlasti sellist asja olemas,» ütles ta.
Koorti sõnul on igal inimesel ühelt poolt põhiseaduslik õigus ennast kaitsta, teisalt aga ei saa kaitsetaktika tema sõnul kunagi rajaneda teiste mustamisel, valimatul halvustamisel või ühiskondliku viha tekitamisel. Tõenditeta mustamist ei peaks ühiskond tema sõnul sallima. «Iga inimese õigus ausale, läbipaistvale ja õiglasele kohtupidamisele on olulised. Aga samavõrd on olulised demokraatlik riigikorraldus, ühiskonna stabiilsus ja tasakaal. Ühe eest võideldes ei saa unustada ümbritsevat,» lausus ta.
Savisaar on korduvalt ka öelnud, justkui oleks kriminaalmenetluse puhul tegu rünnakuga, mille eesmärk on summutada Tallinna Sadama korruptsiooniskandaal.
Koorti sõnul ei vasta selline jutt tõele, sest osa Tallinna Sadama kriminaalasjas kahtlustatavatest – juhatusse kuulunud Allan Kiil ja Ain Kaljurand – viibivad siiani vahi all. «Selles suhtes ei ole kindlasti tegemist mingisuguse asja kinnimätsimisega. See on paljasõnaline väide,» ütles ta.
Samuti on Koorti sõnul ka ajakirjandusest läbi käinud, et tegelikult oli prokuratuur valmis Savisaarele kahtlustust esitama juba aasta algul, enne kui ta sattus haiglasse. «Väga kahju, et tal tervisega sellised probleemid vahepeal olid, aga kokkuvõttes ei mõjuta see õigusemõistmise käiku,» lausus ta.
Savisaar on varem väitnud, et alates 1990. aastast on tema vastu algatatud kümmekond kriminaalasja, mis kõik lõppesid talle võidukalt. «Usun, et prokuratuur on varem või hiljem sunnitud loobuma praegustest kahtlustustest, sest need on kunstlikult konstrueeritud ja neid ei võeta tõsiselt,» ütles ta ajalehes Pealinn.
Koort märkis, et kriminaalmenetlused on kindlalt prokuratuuri järelevalve ja juhtimise all. «Kõik menetlusetapid käivad läbi kohtulikust hindamisest – nii pealtkuulamised, läbiotsimised, ka ametist kõrvaldamine. Savisaart ei kõrvaldanud ametist ju kaitsepolitseiamet ega prokuratuur, vaid kohus tegi selle otsuse,» rääkis ta ning avaldas veendumust, et kohus on kaitsepolitsei ja prokuratuuri kogutud tõendeid piisavalt hinnanud.
Riigiprokuratuur ei osanud Savisaare väidet kümmekonnast kriminaalasjast kommenteerida. Küll kinnitas prokuratuuri pressiesindaja, et alates 2004. aastast, mil prokuratuur on juhtinud kriminaalasjade kohtueelset menetlust, ei ole Savisaar enne tänavu 22. septembrit kuriteokahtlustust saanud.
Nüüdse kahtlustuse kohaselt võttis Savisaar sel ja eelmisel aastal korduvalt altkäemaksu varade ja soodustustena nii enda kui ka Keskerakonna kasuks kokku mõnesaja tuhande euro väärtuses.