Harju maakohus otsustas jätta rahuldamata Ain Kaljuranna kaitsja taotluse ning jättis tõkendi muutmata. Tallinna Sadama kriminaalasjas altkäemaksu võtmises kahtlustatav Kaljurand soovis, et vahistamine asendataks elektroonilise valvega.
Kohus jättis Ain Kaljuranna jalavõruta ja vahi alla
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
27. oktoober 2015, 14:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii eilsel kui ka tänasel istungil oli Ain Kaljurand isiklikult kohal.
«Eesti menetlusseadus on selline, et elektroonilise valvega asendamist saab nõuda vaid kahtlustatav ise. Ühest küljest see ei vasta loogikale, kuna inimesel on advokaat ja advokaadil on täielikud volitused teda esindada. Teisest küljest on tegemist inimese kõige olulisema põhiõiguste riive üle vaidlusega. Iseenesest on õige, et see tehakse isiku juuresolekul.» selgitas tema kaitsja Leon Glikman.
«Leiame jätkuvalt, et Ain Kaljuranna vahistamine on põhjendatud ja vajalik vältimaks õigusmõistmise vastaste kuritegude toimepanemist,» ütles riigiprokurör Laura Feldmanis.
«Inimene peaks ka teadma, miks ta on vahi all. Kahjuks meie seda ei tea, meile ei ole näidatud ühtegi tõendit,» ütles Glikman, kelle sõnul pole ta ka väliskolleegidelt kuulnud, et korruptsioonikahtlustusega peaks keegi vahi all olema.
Kaljuranna teine kaitsja Paul Keres kinnitas, et vahistamine ise on samal ajal kaevatud ka riigikohtusse. «Me oleme tõstatanud põhimõttelist laadi probleemi – kas isikut saab vahi alla võtta ilma vahistuse aluseks olevate tõendite tutvustamiseta,» ütles ka Keres.
«Meie teeme taotluse, et tõendeid näha, et kummutada vahistamise aluseks olevaid asjaolusid, aga meile öeldakse, et ei näe. See on otseses vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga ja vastuolus ka Euroopa Nõukogu ja Parlamendi direktiiviga, mis kohustab tõendeid näitama,» rääkis Keres.
«Ainukene prokuröri väide on see, et Kaljurand võib hakata toime panema kuritegusid, mis on minu arvates välistatud, kuna ta on tagasi astunud Tallinna Sadama juhatusest. Teiseks, juhul kui ta oleks elektroonilise valve all, siis kuidas ta saab kodus valve all istudes toime panna kuritegusid?» küsis Glikman. Seda, et ta hakkab tunnistajaid mõjutama, peab Glikman liiga spekulatiivseks.
«Nii saab iga inimese vahi alla võtta. Savisaare osas näiteks ei peetud võimalikuks tema vahistamist, aga Savisaare mõjuvõim on kindlasti suurem kui Kaljurannal,» lisas Glikman, kelle sõnul ei julgeks tunnistajad ise Kaljuranna lähedusse tullagi.
«Meie riigis, kus toimivad hirmufoon ja massiline jälitamine, et keegi tunnistajatest julgeks tulla üldse elektroonilise järelevalve all olevale Kaljurannale külla, seda ma nagunii ei usu.»
Harju maakohtu tänast otsust on võimalik edasi kaevata 15 päeva jooksul.
Kaitsepolitsei pidas AS Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiilikinni 26. augustil, kahtlustavana altkäemaksu võtmises.
Harju maakohus otsustas 28. augustil mõlemad mehed vahi alla võtta. Kriminaalasjas on kokku kaheksa kahtlustatavat, neist vahi all on ainult Kaljurand ja Kiil. Tallinna Sadama nõukogu vabastas nii Kaljuranna kui Kiili pärast skandaali puhkemist ametist. Reformierakonna juhatus arvas Allan Kiili erakonnast välja.