Juubilar Tulviste kuulas aulas kõnesid ja võttis Toomel istet uuel pargipingil

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna leidis ülikooli aulas aset Tartu ülikooli rector emeritus Peeter Tulviste 70. sünnipäevale pühendatud aktus, kus anti Tulvistele üle kaitseliidu kõrgeim autasu – Valgeristi I klassi teenetemärk.

Aktusel kõneles Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm. Tervitustega astusid üles Peeter Tulviste õpingukaaslane Moskva ülikooli päevilt, Tartu ülikooli emeriitprofessor ja Eesti teaduste akadeemia akadeemik Ene Ergma, Tulviste kunagine õpilane, Tartu ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar, Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna dekaan, psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, Tartu ülikooli esimene prorektor Peeter Tulviste rektori ametiajal Jaak Aaviksoo ning Tartu ülikooli rakubioloogia professor ja teadusprorektor Peeter Tulviste rektori ametiajal Toivo Maimets. Igaüks neist suutis pikkida oma sõnavõttu mõned sädelevad seigad elust, mis hästi iseloomustavad tähtpäevalist ning nii möödus terve aktus akadeemiliselt naljatlevas õhkkonnas.

Aktusele järgnes Peeter Tulviste nimelise pingi avamine Toomemäel, mis on esimene sarjast «Heade mõtete pingid Toomemäele». Peeter Tulviste hea mõte sellel kõlab nii: «Maailma ilu on selle mitmekesisuses.»

Nauditava kõne pidas luuletaja Hando Runnel, kes oli leidnud seitse punkti, kuidas pinki esile tõsta. Runnel põhjendas oma kõne ülesehitust sellega, et seitse on maagiline arv ning et ka Jakob Hurt keskendus oma 1894. aastal peetud laulupeokõnes just seitsmele punktile.

«See pink on professor Peeter Tulviste pink,» kõlas ta esimene mõte. Runnel jätkas, et see pink on ka Tartu Ülikooli sümbol ning et pikk pink söögilaua juures on olnud ju igas kodus. Ka algkoolis on olnud pingid, kus kahekesi või ka kolmekesi on kõrvuti istutud. Ja pink võib Runneli meelest olla lihtsalt asi, millel unistada, ahastada, igatseda ja uusi töid välja mõelda. Edasi – kõrtsipink, mis ei mitte ole ainult patupaik, vaid koht, kus vabadust ja rõõmu tunda. Ning lõpuks – kirikupink, kus tuleb kuulata jutlusi ja õpetusi, mis sest, et need pole päris õiged ega ka päris valed mitte.

Juubilar Peeter Tulviste istus samal ajal pingil, kuulas ja muudkui muheles. Runnelil olid ka seitse laulu, millele ta viitas ja millest osa ka kohati ette kandis, aga neid ei jõua siinkohal enam kirjeldada.

Pikemat intervjuud tänase juubilariga saab lugeda homsest ajalehest Tartu Postimees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles