Tallinna kiirabi elustab päevas keskmiselt nelja üledoosi ohvrit

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narkomaani elustamine Tallinnas. riigi päikese all.
Narkomaani elustamine Tallinnas. riigi päikese all. Foto: Küllike Rooväli

Tallinna kiirabi käib iga päev elustamas umbes nelja fentanüüli üledoosi saanud narkomaani. 

Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas ütles, et seda, mis põhjusel laupäeval kaubamajast leitud naine suri, ei saa kiirabi öelda. «Kui ka on näha, et inimesel on narkomaaniale viitavad tunnused, ei tähenda see automaatselt, et surma põhjus selles on. Enne ekspertiisi tulemusi ei saa kunagi surmapõhjust öelda,» rõhutas ta.

Kui 1998. aastal, mil Tallinna kiirabi puutus esimest korda kokku narkoüledoosi patsiendiga, ning veel 2000. aastatel oli enamik narkoüledoosiga abivajajaid väga noored, umbes 15-16-aastased, siis nüüd on nende vanus järk-järgult kasvanud umbes 30. eluaastateni. «Sekka on praegugi väga noori, kuid keskmine kontingent on ikka seesama,» ütles Adlas.

Oopiumit ehk fentanüüli süstivad inimesed ei paista väljanägemise poolest kuidagi eriliselt välja, erinevalt joobes inimestest. «Kui ta lahti riietume, siis on muidugi süstlajälgi näha. Oopiumisüstija väljanägemine on täiesti tavaline kuni selle hetkeni, mil ta koomas maha kukub ehk kuni üledoos ta hingamise seisma paneb ja ta hakkab surema.»

Adlas lisas, et muidugi ei ole narkomaanid ühesugused, sest tarbitavaid narkootikume on väga erinevaid. «Kui räägime oopiumi üledoosist, keda kiirabi abistamas käib, siis need ei erine kuigi palju teistest samaealistest inimestest.»

Enamus fentanüüli üledoosiga patsiente on tema sõnul sellised, keda nad käivad korduvalt elule toomas. «Eestis ja veel mõnes Ida-Euroopa riigis on neil see eripära, et nad ei süsti heroiini ega oopiumileotist, mis on palju-palju lahjem ja mida süstitakse palju suuremas annuses, vaid nad on üle läinud sünteetilisele oopiumile, mis on tohutult kontsentreeritud, nii et seal kasvõi milligrammiga eksimine põhjustab üledoosi. Seetõttu on üledoosi saamine väga tõenäoline.

See on üks meie subkultuuri eripära. Teine asi on see, et nad on süstinud väga pikka aega ja nende vajadus kogu aeg kasvab, et saada efekti kätte. Need kaks asja kokku põhjustavad üledoose sageli,» rääkis Adlas.

Seda, kas tegu on narkootikumi ohvriga, järeldab kiirabi sellest, kuidas patsient reageerib vastumürgile. «Kui meie manustame spetsiifilist vastumürki, ärkab ta nii-öelda surnust üles. Kui ta aju on juba pöördumatult kahjustuse saanud ja ta on surnuks lämbunud, peab kohtuarst selgitama, millesse ta konkreetselt suri.» 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles