Madise: erakoolide rahastamise muutus on põhiseadusega kooskõlas

Школа. Фото иллюстративное.

FOTO: Tairo Lutter / Õhtuleht

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on kavandatav seadusemuudatus, mis võtab kohalikelt omavalitsustelt kohustuse osaleda erakoolide kulude katmises, põhiseadusega kooskõlas.

«Leian, et eelnõu on põhiseadusega kooskõlas, kui selle jõustumisaeg võimaldab erakoolide pidajatel ja õpilaste vanematel eesseisva muudatusega kohaneda,» kirjutas õiguskantsler Ülle Madise, vastates Rooma-Katoliku kiriku piiskopi Philippe Jourdani ja Tartu katoliku hariduskeskuse direktoril Heiki Haljasoru küsimusele, kas eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmise ümberkorraldamine on kooskõlas põhiseadusega.

«Riigil ega kohalikul omavalitsusel ei ole põhiseaduslikku ega välislepinguist tulenevat kohustust osaleda erakoolide tegevuskulude katmises. Seesuguse toetuse andmine riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest on seega otsus, mida on võimalik mõistliku etteteatamisajaga muuta,» kirjutas õiguskantsler.

Õiguskantsler märgib, et põhiseadus sätestab igaühe õiguse haridusele. Kooliealistele lastele on õppetöös osalemine seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides on õppetöö tasuta ehk õppemaksuta.

Põhiseadus paneb riigile ja kohalikule omavalitsusele kohustuse tagada olukord, milles iga koolikohustuslik laps saaks täita oma koolikohustust ja omandada haridust. Hariduse sisu määrab peaasjalikult riik, kohalik omavalitsus tagab nende normide rakendamiseks vajaliku koolivõrgu.

Erakooli pidajal põhiseadusest tulenevat üldhariduse pakkumise kohustust pole. See on vabatahtlik tegevus, mille ajendiks võivad olla ka näiteks maailmavaatelised kaalutlused, märgib õiguskantsler.

«Eraüldhariduskoolid võivad avalik-õiguslike koolide kõrval tegutseda, nende asutamist ja tegutsemist ei tohi riik keelata, kuid avalik võim pole kohustatud nende tegevust finantseerima ega tagama nende olemasolu või säilimist. Kehtiv otsus eraüldhariduskoole toetada kuulub (haridus)poliitiliste valikute hulka, ent ei tulene põhiseadusest,» seisab vastuses.

Ka märgib õiguskantsler, et kohustus toetada eraüldhariduskoole ei tulene ka põhiseaduse paragrahvist, mille järgi on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel.

«Otsustav sõna hariduse valikul tähendab vanema õigust valida olemasoleva haridussüsteemi piires. Vanem peab tagama, et tema koolikohustuslik laps omandaks põhihariduse, kuid vanemat ei saa kohustada panna last avalik-õiguslikku kooli. Selle asemel võib ta panna lapse sobilikku erakooli, muidugi eeldusel, et seesugune kool on olemas,» seisab vastuses.

Ka ei tulene õiguskantsleri hinnangul põhiseadusega tagatud südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusest avaliku võimu kohustust toetada konfessionaalset usuõpetust andvaid erakoole.

Ka toob õiguskantsler esile, et tegevustoetust hakati erakoolidele maksma alates 2011/2012 õppeaastast, kuid erakoolid tegutsesid ka enne seda. «Niisiis pole võimalik tõenduspõhiselt väita, et tegevustoetuse äravõtmine teeb erakoolide pidamise võimatuks,» seisab vastuses.

Vastates küsimusele õiguspärase ootuse kohta märkis õiguskantsler, et seadused on muudetavad. «Kuivõrd erakoolidele tegevustoetuse maksmise kohustus ei tulene põhiseadusest, on selle toetuse vähendamine ja lõpetamine võimalik. Toetuse püsimise ootusele ei saa pikaajalisi majandusplaane rajada. Eraüldhariduskoolidele makstav tegevustoetus on olemuselt riigi vabatahtlik toetus ja erakoolidel pole subjektiivset õigust seda nõuda,» seisab vastuses.

«Paratamatult võib normi muutmine mõjutada isikuid ebasoodsalt, kuid iga soodsa regulatsiooni muutmine pole käsitatav õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisena,» sõnas õiguskantsler.

Samas nentis õiguskantsler, et kuna selle kirja koostamise ajal pole riigikogu veel alustanud erakooliseaduse muutmise eelnõu menetlemist, on tuleva aasta 1. september jõustumistähtajana juba vaieldav.

Tagasi üles