Eesti Patsientide Esindusühingu juhataja Pille Ilvese sõnul ei peaks pelgama poliitikuid, kes käivad vaimuhaigete ja –puudega isikute hääli püüdmas, sest nad seisavad silmitsi nõudliku elektoraadiga.
Ilves: vaimupuudega valija on nõudlikum
8. november 2010, 19:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui isegi mõni poliitik võtab suuna, et külastab hooldekodusid ja päevakeskusi, kus selliseid inimesi rohkem käib, ja need inimesed valivad selle poliitiku, siis ongi tal kohustus nende inimeste eest hoolitseda,» rääkis Ilves.
«Nii palju saavad ju need inimesed aru, et tema ju lubas meile, ja nad oskavad pärast küsimusi küsida.»
Ilves ütles, et kui võtta inimeselt ära valimisõigus, siis kaotab ta võimaluse oma häält kuuldavaks teha. «Võib-olla olekski neil läbi niisuguse riigikogulase ainuke võimalus oma õiguste eest seista ja oma huve tagada.»
Tema sõnul on vaimupuudega valija väga otsekohene ja sirgjooneline. «Ta ei talu keerutamist ja tegelikult on see selline sihtgrupp, kelle ees on pärast palju raskem seista. Nemad küsivad poliitikult kohe otse, mis toimub, miks sa ei ole teinud seda, mida sa lubasid,» kirjeldas Ilves.
Esindusühingu juhi väitel ei peaks piirama ka vaimuhaigete või vaimupuudega inimeste õigust riigikokku kandideerida.
«Küsimus on, kuhu me selle piiri paneme. Kes on see jumal, kes otsustab, et just siit läheb piir,» rääkis ilves. «Väga sageli on psüühikahäire ja geniaalsuse vahel õhkõrn piir.»
Tema nägemuses peaks andma inimestele võrdsed võimalused ja laskma elul teha omad valikud. «Kui tahetakse niisugust inimest valida, ju siis on selleks mingi põhjus.»
Ilvese väitel on Eestis tavainimeste ja isegi ametnike seas levinud arvamus, et vaimuhaiged ja –puudega isikud ei saa valida. See pärineb tema sõnul Nõukogude ajast, mil oli ainult üks teovõime piiramise variant.
Selle väärarusaama tõttu ei saadeta taolistele isikutele vahel näiteks valijakaarte või ei teavitata muul moel, et neil on ka õigus valida või kandideerida - ja nii ei saa nad piisavalt edukalt oma õigusi nautida.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Agentuur soovitab oma täna avaldatud raportis riikidel pingutada selle nimel, et vaimuhaiged ja -puudega inimesed rohkem valimas käiksid.
Kuigi Eesti põhiseadus võtab esmapilgul meil taolistelt isikutelt hääleõiguse ära, siis tsiviilkohtumenetluse seadustik annab selle enamikule vaimuhaigetele ja vaimupuudega isikutele tagasi.