Kunstide maja kutsus külla

, klassiõpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raeküla kooli algklassilapsed käisid vaatamas, mida põnevat Pärnu kunstide maja pakub.
Raeküla kooli algklassilapsed käisid vaatamas, mida põnevat Pärnu kunstide maja pakub. Foto: Erakogu

Huviharidus on olnud alati koolilastele tähtis. Sageli käivad lapsed oma kooli ringides, kuid paljud tegelevad kaunite kunstidega kodukoolist kaugemal. Pärnus on selleks mitmekülgseid võimalusi. Üks põnev võimalus andis endast ise märku ja kutsus Raeküla kooli algklasside õpilased end kaema.

30. oktoobri koolipäev algas Raeküla kooli algklasside lastele sootuks teisiti, kui see on kombeks tavapäraselt. Õppimagi tuli sõita hoopis teises suunas, nimelt linna poole. Teistmoodi koolipäevaks suundus meie kooli lastepere Pärnu kunstide majja. Vana ja väärikas maja pakkus lastele uudistamist juba lihtsalt seepärast, et erineb tänapäeva ehitistest. Veel põnevamaks läks siis, kui selle maja pererahvas lapsed enda hoolde võttis. Kõik õpilased suundusid uute õpetajatega isemoodi tundidesse.  

Õpetaja Tiina rääkis ja näitas lastele põhjalikult, kuidas valmib mask teatrietenduse tarvis. Seejärel meisterdati endalegi mask, pisut lihtsam kui teatrimask, kuid mitte vähem põnev. Igatahes pole maskimeistritel karta, et neid mardipäeval ära tuntaks.

Maskid valmis, ootas järgmine tund õpetaja Reinuga. Kui näitlejaelu saladused olid paljastatud ja prooviharjutused tehtud, lavastati õpetaja Reinu juhtimisel muinasjutt “Lumeeit“. Lapsed said kogemuse sellest, et lavastuses pole vajagi dekoratsioone. Kui on tegijad ja soov näidelda, saab iga lugu esitatud.

Õpetaja Endla tutvustas kõigile laulmiskunsti ja sedagi, kuidas esinemist lavalt kombekohaselt välja kuulutada. Lapsed õppisid selgeks mitu laulu ja laulumängu.

Koolipäeva lõpus aga ootas meid õpetaja Ants. Ruumist kostis tantsumuusika. Kui lapsed olid siiani arvanud, et tantsimine on rohkem muusika rütmis hüppamine, siis õige pea selgus, et tantsukunst polegi nii lihtne, kui arvatud oli. Tantsija peab ju juhtima oma käsi jalgu, tegema konkreetseid liigutusi muusika taktis. Oli see alles raske ülesanne. Kuid kui karudki tantsima õpivad, miks mitte siis lapsed. Tants saigi lõpuks selgeks.

Kahjuks saab iga hea asi otsa, nii ka see tore päev. Eks ühe koolipäeva lõpp võib olla mõne teistsuguse koolitee algus.

Suur tänu kunstide maja kooliperele, et meid külla kutsusite!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles