Seenelised leidsid Itaaliast 19 aastat metsas elanud mehe

Foto on illustreeriv.

FOTO: SCANPIX

Itaalias Toscana regioonis leidsid juhuslikud seenelised metsast telgis elava Hispaania mehe, kes kuulutati ametlikult surnuks juba aastal 2010. 

Praegu 47-aastane arstina töötanud Carlos Sánchez Ortiz de Salazar kadus oma Sevillas asuvast kodust aastal 1996, kui kannatas ränga depressiooni all. Pärast seda pole meest kordagi nähtud ega temast kuuldud. Kuni kahe nädala eest komistasid kaks seenelkäijat Toscanas Scalino linna lähedal ühele metsasele künkanõlvale rajatud Carlose laagripaigale.

Kaks seenelist olid pärast vihmast nädalat üritanud tulutult saaki leida, kui otsustasid jalgrajalt eemale pöörduda. Saagi asemel leidsid nad riburada pidi plastpudeleid ja määrdunud veekanistreid,  mida mööda kulgedes jõudsid laagrini, kus elas nende kirjelduse järgi keegi «räpase näo ja suure habemega mees».

Hirmunud matkalised jooksid minema, kuid naasid paari tunni pärast koos metsavahiga. Laagrisse jõudnuna tuli mees välja neid tervitama. «Ma olen hispaanlane, minu nimi on Carlos ja olen siin elanud aastast 1997,» tutvustas ta end. «Ma ei taha elada inimeste keskel – nüüd, kui te mind leidsite, pean siit ära minema.»

Külalised palusid tal oma lugu tõendada, mille peale tõmbas mees välja ammu aegunud kulunud ning hajunud tekstiga passi, millel seisis nimi: Carlos Sánchez Ortiz de Salazar. Enne lahkumist õnnestus neil teha nutitelefoniga dokumendist kiire jäädvustus.

Erinevaid andmebaase kasutades jõudsid ametivõimud kiiresti Carlose perekonnani, kes saabus Itaaliasse reedel. «See on tema – meie Carlos,» nutsid vanemad, kui neile näidati pilti. «Ta on elus ja see on kõige tähtsam.»

Laupäeval liitusid vanemad laagripaika suundunud otsijate meeskonnaga, kuid erak pidas sõna ja oli ümber kolinud. «Temast polnud märkigi,» kommenteeris Scarlino linnapea Marcello Stella. «Kes teab, kas me ta uuesti leiame.»

Kindlameelsed vanemad vandusid jätkata otsinguid seni, kuni leiavad oma nõnda kaua surnuks peetud poja. «Austame tema tahet ja vabadust, aga me ei lahku enne, kuni oleme teda korra veel oma käte vahel hoidnud – isegi kui see on viimast korda,» ütles Carlose ema Amelisa.

Pole teada, kuidas mehel õnnestus metsas nii kauaks ellu jääda. Ühed teooriad pakuvad, et ta õppis selgeks põlluharimise; teiste arvates käis Carlos öösiti lähedaste linnade prügikaste rüüstamas.
 

Parandatud 9. novembril kell 23.17: numbrit pealkirjas.

Tagasi üles