Mikser: loodetavasti saab piirilepped kevadeks ratifitseeritud

Sven Mikser

FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri sõnul näitavad indikatsioonid, et piirilepped saab paralleelselt Vene riigiduumaga ratifitseerida järgmise aasta kevadeks.

«Nagu juhtus riigikogu eelmise koosseisuga, on ka Vene riigiduumal saamas ametiaeg järgmisel aastal otsa. Riigiduuma valimised toimuvad järgmise aasta 18. septembril, aga sisuliselt lõpetavad nad järgmise aasta kevadel, kuna pärast suvevaheaega duuma enne valimisi enam kokku ei tule,» ütles Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Mikser Postimehele.

Mikser märkis, et kuigi mõlemad pooled on avaldanud valmisolekut minna ratifitseerimisprotsessiga lõpuni, ei hakka tema ennustusi tegema, kas riigiduuma praeguse koosseisu ajal õnnestub asi ära teha.

«Ratifitseerimise käigu ennustamisega on nagu anekdoodis Soome heliloojast Jean Sibeliusest, kes läks kõrtsi. Kui naine küsis, millal ta tagasi jõuab, vastas Sibelius, et tema on helilooja, mitte ennustaja,» rääkis Mikser.

Mikser meenutas, et Venemaa välisminister Sergei Lavrov kinnitas septembris ÜRO peaassambleel toimunud kohtumisel välisminister Marina Kaljurannaga valmisolekut protsessiga edasi minna. Oluline on Mikseri sõnul ka see, et piirilepete ratifitseerimise eelnõu on saadetud riigiduumale koos presidendi kaaskirjaga, mis tähendab, et Kreml andis signaali protsessiga edasi minna.

«Praegused märgid on, et vene poolel on tahe protsessiga edasi minna, kuid ajalugu on näidanud, et see tahe võib olla teinekord muutlik,» lisas Mikser.

Rääkides justiitsminister Urmas Reinsalu algatusest asuda koos Läti ja Leeduga Venemaalt Nõukogude Liidu okupatsioonikahjusid välja nõudma, tõdes Mikser, et üldine poliitiline atmosfäär võib piirileppele mõju avaldada küll.

«Kui suhete joon on allapoole mingit kriitilist joont, siis on selge, et piirileppe ratifitseerimine on keerulisem. Mind teeb kõige murelikumaks see, et valitsuse sees ei ole selle teema koordinatsioon vajalikul tasemel. Kui välisminister ja peaminister saavad sellisest algatusest teada meedia vahendusel, on see tõsine koordinatsiooniprobleem,» lausus Mikser.

Ta lisas, et vähemalt praegu ei ole temani jõudnud Venemaalt ühtegi signaali selle kohta, et Reinsalu algatas võiks hakata piirileppe ratifitseerimisprotsessi mõjutama.

Õiguskantsler Ülle Madise ja Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees, Lauri Mälksoo tutvustasid täna riigikogu väliskomisjonile piirilepete ratifitseerimise õiguslikke aspekte.

Piirilepete ratifitseerimise eelnõu saatmist esimesele lugemisele riigikogu täiskogu ette hakkab väliskomisjon arutama neljapäeval.

Valitsus andis oma heakskiidu Eesti-Vene riigipiiri ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingule oktoobri alguses. Lepingutega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad.

Välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari   Tartu  rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud   Tartu  rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.

Pärast aastaid kestnud vaheaega alustasid Eesti ja Venemaa 2013. aastal taas piirileppe teemal kõnelusi ning mullu 18 veebruaril allkirjastasid Paet ja Lavrov piirilepped teist korda.

Tagasi üles