Tapmine Wismari haiglas tõi ilmsiks puudused terviseameti töös

Wismari haigla. Illustratiivne foto.

FOTO: Karli Saul

Õiguskantsleril on tänavu suvel Wismari psühhiaatriahaiglas surnuks lämmatatud patsiendi kaasuses mitmeid etteheiteid terviseametile kui riikliku järelevalve tegijale. 

Tänavu juunis lämmatas narkomaan Tallinnas Wismari haiglas voodi külge seotud palatikaaslase.

44-aastane mees oli Wismarisse saabunud Põhja-Eesti regionaalhaiglast. Mees toodi Wismari haiglasse 21. juunil pärast kella 11, selgub õiguskantsleri kokkuvõttest. Seal ohjeldati ta arsti otsusel rihmadega voodi külge.

Ajavahemikus 18.40-19.30 viibis mees tervishoiutöötaja järelevalveta jälgimisruumis koos kolme patsiendiga. Neist üks, 23-aastane narkomaan, asus meest lämmatama. Kannatanu viidi küll kiiresti Põhja-Eesti regionaalhaiglasse intensiivosakonda, kuid tema elu päästa ei õnnestunud ja ta suri 25. juunil.

Prokuratuuri kinnitusel on kriminaalmenetlus endiselt käimas ning tänaseks on kahtlustus esitatud ühele 23-aastasele mehele.

Juhtunu peale alustas omal algatusel menetlust ka õiguskantsler, kes jõudis eile järeldusele, et terviseamet järelevalvajana rikkus põhiõiguste ja –vabaduste tagamise põhimõtet.

Õiguskantsleril on terviseametile mitmeid etteheiteid.

Näiteks oli terviseamet teadlik, et patsientide voodi külge aheldamise nõuete täitmisel esineb haiglas puudusi. Terviseamet oli juba 2013. aastal Wismari haiglas kontrollinud ohjeldusmeetmete rakendamise nõuete täitmist. Tänavu mais toimus taas kontrollkäik ja 5. juuni kirjas juhtis amet ka tähelepanu puudustele seoses ohjeldusmeetmete ja turvalisusega.

Samas ei pannud terviseamet haiglale ega tervishoiutöötajatele ühtegi siduvat kohustust, ei andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ega taganud puuduste kõrvaldamist sunnivahenditega, heitis õiguskantsler ette. 

Teine etteheide on see, et terviseamet viivitas järelevalve alustamisega. Amet alustas järelevalvementlust alles 22. juulil ajakirjanduses ilmunud info põhjal. Kuid ka pärast seda, kui amet juhtunust ajakirjandusest kuulis, kulus mitu nädalat menetluse alustamiseks.

Tänavu septembri lõpus tegi amet menetluse lõppedes Wismari haiglale ettekirjutuse lõpetada voodi külge ohjeldatud ja vabalt liikuvate patsientide paigutamine ühte ruumi, tagada ohjeldatud patsientide pidev järelevalve ja ohutus ning kooskõlastada õendusloo täitmise juhend.

Õiguskantsleri teada ei olnud terviseamet enne lämmatamisjuhtumit Wismari haiglale sellist ettekirjutust teinud.

Amet: puuduste kõrvaldamiseks anti aega 1. augustini

Terviseameti järelevalveosakond selgitas Postimehele, et oli varasema kontrolli käigus tõesti tuvastanud haiglas puudusi, millele osutati ka 5. juunil saadetud märgukirjas tähelepanu, kuid haiglale anti puuduste kõrvaldamiseks ja ametile vastamiseks aega 1. augustini.  

Uut menetlust haigla suhtes alustati 22. juulil, et kontrollida, kas jälgimisruum vastab nõuetele. Riikliku järelevalvemenetluse raames nõudis amet haiglalt patsientide haiguslood ja personali seletused ning tegi haiglas paikvaatluse.

«Paikvaatluse raames selgitas amet uuesti kehtivat seadusandlust, juhtis tähelepanu puudustele ning tegi koheselt haigla juhtkonnale ettepaneku viia haigla jälgimisruum viivitamatult vastavusse seaduses sätestatud nõuetega. Ametil oli juhuks, kui haigla ei vii oma jälgimisruumi nõuetega vastavusse, valmidus haigla tegevuse koheseks peatamiseks,» teatas terviseamet.

Vahetult enne ettekirjutuse tegemist selgus siiski, et haigla viis oma jälgimisruumi vastavusse seaduse nõuetega. Seetõttu päädis läbiviidud järelevalvemenetlus ettekirjutusega.

Terviseamet lisas, et saab psühhiaatrilise abi seaduse alusel riikliku järelevalvemenetluse raames teha rikkujale ainult ettekirjutuse ning selle täitmata jätmisel rakendada rikkujale sunniraha kuni 640 eurot. 

Kuna ka teistes haiglates on probleeme ohjeldamise nõuete täitmisega, siis tegi õiguskantsler terviseametile kolm ettepanekut:

  • süsteemselt ja järjekindlalt kontrollida tahtest olenematu psühhiaatrilise abi osutamisel kehtivate nõuete täitmist, et tõhusalt vältida põhiõiguste rikkumist patsientide ohjeldamisel;
  • tapmistest, enesetappudest vm mitteloomulikest surmajuhtumitest teada saades kaaluda viivitamatult riikliku järelevalve läbiviimist, et analüüsida juhtunu põhjuseid ning rakendada asjakohaseid meetmeid sarnaste olukordade ärahoidmiseks;
  • avalikustada vähemalt kord aastas kõik tahtest olenematul ravil aset leidnud surmajuhtumid koos põhjustega üldistatud kujul.

«Õiguskantsler on terviseametile edastanud omapoolse ettepaneku riikliku järelevalvemenetluse arendamiseks ja tõhustamiseks, mida terviseamet ka olemasoleva seadusandluse piires rakendab,» lubas ametkond.

Tagasi üles