Erakonna Eestimaa Rohelised eeskõneleja Aleksei Lotmani sõnul toetaks nad vähemalt kaht sotsiaaldemokraadi Jaak Alliku valmisseaduse muutmise ideed ja viiest ideest on oleks nad vastu tõenäoliselt vaid ühele.
Rohelised: erakondade reklaamikulutustele tuleb panna piir
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Allik pakkus üleeilses Postimehes välja, et kaotada tuleks üleriiklikud valimisnimekirjad, suurendada tuleks valimisringkondade arvu, teha tuleks peibutuspartide tõrjet, künnis peaks 5 protsendi asemel olema 3 protsenti ning reklaamikulutustele tuleks määrata kindel piir.
Lotmani sõnul eeldab demokraatia uuendamine ka erakondade võimumonopoli murdmist, milleks muu hulgas tuleks tõsiselt kaaluda valimisliitude taaslubamist üleriigilistel valimistel. Esimese asjana aga võiksid erakonnad kaasata võimalikult palju vabalt mõtlevaid inimesi, kes jagavad nende ilmavaadet, kuid ei pruugi olla seotud parteidistsipliiniga.
«See tooks parlamenti tagasi ka sisulise debati praegu valdavalt parteilise sõnasõja asemele,» arvas ta.
Tema sõnul on rohelised sellise initsiatiiviga juba algust teinud, kutsudes oma nimekirjas kandideerima erakondlikult sidumata inimesi, kes jagavad rohelise ilmavaate põhimõtteid ja võttes omalt poolt kohustuse mitte üritada selliseid parteituid kandidaate allutada «partei targale juhtimisele».
Idee: kaotada üleriiklikud valimisnimekirjad ja lähtuda ainult ringkondade nimekirjadest.
Antud idee rohelistele Aleksei Lotmani sõnul ei meeldi, sest see oleks otseses vastuolus valimiskünnise alandamise ideega.
«Kui parlamenti pääsevad ainult ringkondades valituks osutunud kandidaadid, muutub üleriigiline künnis sisuliselt mõttetuks, sest sisse saab vaid ringkonnamandaadiga,» selgitas ta,
Lotman tõstis ka esile, et mida vähem mandaate ringkonnas, seda suurem peab olema suhteline häältesaak ringkonnamandaadi saamiseks, mis omakorda soosiks ühemõtteliselt suurerakondi ja vähendaks valimistulemuste proportsionaalset esinduslikkust.
Idee: valimisringkondade arvu suurendamine, et valijate kogus oleks võrdne (26 kolme- kuni kuuemandaadilist ringkonda valijate arvuga 25 000 - 50 000).
Lotmani hinnangul oleks valimisringkondade arvu suurendamisel kindlasti suureks plussiks senisest selgem side rahvaasemiku ja tema valimisringkonna vahel, kuid sellised muutused vajavad põhjalikumat kaalumist, eriti koosmõjus esimese ettepanekuga.
Idee: nö peibutuspartide tõrje, et valituks osutunuil oleks kohustus esinduskogus tööle asuda ja sanktsioonid, kui ta loobub.
Lotmani sõnul on rohelised alati peibutuspartlust tauninud ja pole seda kunagi oma valimiskampaaniates rakendanud, kuigi see oleks taktikaliselt olnud kindlasti kasulik. Samas tekitab ettepanek kehtestada loobumise korral sanktsioonid siiski kõhklusi.
Tema arvates võib näiteks osutuda väga raskeks praktikas eristada tahtlikke peibutusparte kandidaatidest, kellel tekkis vääramatu põhjus parlamendikohast loobuda alles valimiste käigus või koguni pärast valimisi.
Idee: künnis 5% asemel 3%.
«Pigem jah, sest künnise allpoole toomine parandab demokraatia toimimist selles mõttes, et erinevamad arusaamad ja maailmavaated saavad parema esindatuse riigikogus,» sõnas Lotman.
Küll aga on Lotmani hinnangul küsimuseks, milline oleks pisifraktsioonide võimekus osaleda täisväärtuslikult poliitikakujundamises, sest suudetakse mehitada vaid üksikuid komisjone.
«Siiski kipub suuremast vaadete mitmekesisusest tulenev eelis seda kahtlust üles kaaluma,» lisas ta.
Idee: kindel piir erakondade reklaamikulutustele.
«Kindel jah!» rõhutas Lotman, «Mida vähem pommitatakse valijat reklaamiga, seda rohkem jääb tal aega süveneda sisuliselt erinevate erakondade lubadustesse ja seda vabam ning mõistuse häält järgivam on ta oma valikutes.»