Truuväli: põhiseadus lubab riigikogul oma palga külmutada

Ka Postimees on kutsunud üles riigikogu palgatõusu ohjeldama. Foto: .

Endise õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja hinnangul võimaldab põhiseadus külmutada riigikogu praeguse koosseisu palga.

Truuväli ütles teisipäeval, et tema hinnangul võib riigikogu oma praeguse palga külmutada, nii nagu tehakse seda teiste kõrgemate ametiisikute puhul. Küll aga ei või saadikud oma palka tema sõnul tõsta ja, mis veelgi olulisem, leevendada piiranguid muu töötulu saamisel.

«See, kui riigikogu soovib oma palga kasvu koos teistega peatada, näitab nende head tahet ja täielikku kooskõla nii põhiseaduse assamblee seatud piiranguga kui ka 1937. aasta põhiseadusega,» lausus aastatel 1993-2000 õiguskantslerina töötanud Truuväli.

Samal seisukohal on praegune õiguskantsler Indrek Teder, kes kinnitas septembri algul parlamendi töökorralduse töörühmale antud arvamuses, et ei näe riigikogus algatatud eelnõus põhimõtteliselt vastuolu põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega ega põhiseaduse paragrahviga 75, mille järgi sätestab riigikogu liikme tasu ja piirangud muu töötulu saamisel seadus, mida tohib muuta riigikogu järgmisele koosseisule.

Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Keskerakonna, Rahvaliidu ja Eestimaa Roheliste fraktsioon algatasid juuni keskel eelnõu, mis külmutab tulevast aastast kuni 2010. aasta kevadeni kõrgemate ametiisikute, sealhulgas riigikogu liikmete palga.

Eelnõu kohaselt külmutatakse 2010. aasta 28. veebruarini riigikogu, presidendi, valitsusliikmete, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kohtunike, kaitseväe juhataja ja soolise võrdõiguslikkuse voliniku palk. Kaudselt puudutab külmutamine ka näiteks riigisekretäri, abiministreid ja Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmeid.

Eelnõu järgi jääb nende palga arvestamise ülempiiriks 2007. aasta neljanda kvartali keskmine palk. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ametipalgad edaspidigi seotud Eesti keskmise palgaga, seejuures on riigikogu liikmete ja presidendi palga määramise aluseks eelmise aasta neljanda kvartali ja teistel eelmise aasta keskmine palk.

Samas näeb eelnõu ette võimaluse, et keskmise palga languse korral langeb ka riigikogu ja teiste kõrgemate ametiisikute külmutatud palk.

Eelnõu mõjutab ka riigikogu ametipensione, samuti muude ametipensionide määramist või maksmist, mille suurus on seotud eelnõus nimetatud palkadega. Samuti külmutatakse eelnõuga presidendi ja ministrite esindustasud ning riigikogu kuluhüvitised.

Eelnõu autorite sõnul hoiab palkade külmutamine tuleva aasta töötasudeks ja hüvitisteks planeeritud vahendite arvelt kokku 45 miljonit krooni.